Kuressaare gümnaasiumi hoolekogu ei andnud linnavalitsusele luba õpilaste arvu suurendamiseks, mistõttu tuleb linnal avada esimese klassi õpilaste jaoks ka üheksas klassikomplekt. “Praegu tegeletakse sellele ruumilahenduste leidmisega. Variante, millega töötatakse, on mitu,” ütles linna pressiesindaja Kristiina Maripuu.
Saarte Häälele teadaolevalt on tõsiseltvõetavamad plaanid ruumide leidmine SÜG-i õpilaskodus või siis paigutatakse klass Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi majja.
Ei saanud kaubale
Saaremaa ühisgümnaasium ja Vanalinna kool olid nõus, et klassi suurus oleks 26 õpilast, kuid maakonna populaarseim kool KG on juba nii ülerahvastatud, et selle õpetajad ei olnud linnavalitsuse ettepanekuga nõus. Õpetajate eeskuju järgis häältega 6 : 4 ka hoolekogu.
Hoolekogu esimehe Maris Rebeli sõnul näitab salajase hääletuse tulemus, kui tõsiselt hoolekogu olukorda suhtub. “Võtsime arvesse nii ruumi kui ka õpetajate ja oma laste hinnangut. Eeskätt on meie roll seista koolis õppiva lapse huvide eest,” kinnitas Rebel. Tema sõnul on KG-sse soovijaid rohkem kui kohti ning seni on kool alati püüdnud ka kõik ära mahutada. “Tundub, et seda vastutulekut on tõlgendatud kergekäeliselt. Nüüdseks on limiit tõesti täis. Laste arvu tuleks pigem vähendada,” rääkis Rebel.
Hoolekogu juht märkis, et vaadates aina suurenevat erivajadustega laste hulka, paluti linnavalitsuselt vastutulekut tugiteenuste spetsialisti näol. “Seda võimalust ei nähtud,” nentis ta.
Info puudub
Saarte Hääle andmetel on praegu n-ö “üle” ligi kümmekond last. Kristiina Maripuu sõnul kohtub linnavalitsus järgmisel nädalal koolide direktoritega. “Siis on lootust saada paika klassikomplektide arvuline jaotus ja seejärel hakatakse läbi vaatama taotluste nimekirja,” ütles Maripuu.
Tema sõnul teeb olukorra keeruliseks see, et jätkuvalt ei ole linnavalitsusel infot hariduslike erivajaduste osas. “Need otsused teeb riiklik või maakondlik nõustamiskomisjon pärast seda, kui kõik vajalikud meditsiinilised uuringud on tehtud,” selgitas ta.
Maripuu märkis ka seda, et kui KG tunneb vajadust erialaspetsialistide arvu suurendada, saab linnavalitsusele vastava ettepaneku teha.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Asjalik ja hooliv otsus hoolekogult. Peab ikka oma peaga mõtlema mitte tegema seda mida linn tahab. Vähemalt hoolekogu ja õpetajad mõtlevad lastele kui linn seda ei tee.
Üllatav, et SÜG ja Vanalinna Kool sellise otsusega nõustusid?! Klassis 26 õpilast on ju absurdne! Kas siin on tegu ehk KARJATAMISE, mitte ÕPETAMISEGA? Kas ka vaesed õpetajad on tõesti nõus sellise hulga laste õpetamisega? Kas tõuseb ka õpetajate tulemustasu? Normaalne oleks ju 20-22 last klassis, kuid niigi on neid rohkem lubatust ja seda koolides, kus ruumipuudus tõeliselt kummitab igal sammul! Inimesed, mida te mõtlete? Kui see näiteks puudutaks teie endi last???
Minu last see puudutabki ja ma ei ole nõus 26 lapsega minu lapse klassis. Loodetavasti leitakse teine lahendus ja oma nõusoleku andnud koolides siiski suuremad klassid ei tule.
Oleks olnud aus kui mitte ükski kool poleks suurenemise poolt olnud, las leitakse lahendus asjale. Miks peaavad normaalsed lapsed ja õpetajad kannatama selle all, et ruumi pole ja ülerahvastatus, KÕIGIL ON ÕIGUS NORMAALSETES TINGIMUSTES ÕPPIDA. Tuleb avada 2 lisaklassi siis kui muud üle ei jää.
Kui nii saab üldistada,siis missugune kool on kõige rohkem ülerahvastatud,kus on krooniline ruumipuudus? Kas seal toimub siis KARJATAMINE ja mitte ÕPETAMINE? Väga lihtne lähenemine!
Minu arvates on päris isetu mitte lubada mõnda last klassi juurde. Mis nendel lastel siis viga, et õpetaja ei saa hakkama kui mõni laps juures? Kui te, lapsevanemad, ise koolis käisite, palju oli siis teie klassis lapsi? Rohkem hoolivust!
Minu klassis oli 21 last. Jah, mõni on õppinud ka 32 õpilasega klassis, aga need ajad peaksid möödas olemas. Suuremad klassid ei näita hoolivust ja nii on ka õpetajal raskem hoolivust üles näidata ja lastele individuaalsemalt läheneda.
26 õpilasega klassid on Kuressaares juba mitu aastat. Ainult varem pole selle üle arutletud. Ja 36 last klassis ei olnud mitte muinasajal, vaid alles suhteliselt hiljaaegu. Seega pole mõtet 26 üle ahastada. Arutelu fookus on paigast ära. Asi selles, et nö täiendavaid klassikomplekte on linnas avatud juba mitu aastat jutti, praktiliselt sellest ajast alates, kui Kuressaare põhikool kinni pandi. Ja need igal aastal lisanduvad klassid ei mahu enam majadesse ära. Ei mahu juba tükk aega. Aga riigigümnaasiumi teema ja sellega seotud koolivõrgu ümberkorraldamise teema üle arutlemine oli koalitsioonileppega suletud. Tegeleti asendustegevusega – koosolekute pidamise ja protokollide tootmisega. Need on interneti vahendusel kätte saadavad ja sügavamat sisu sealt ei paista.
Kodud peaksid ise oma lapsed “karjatama”, siis saaksid õpetajad tegeleda “õpetamisega”. Ja siis võib paar last ka klassis lisaks olla.
Loen ja imestan, et mis jube ahastus käib klasside suuruse pärast. Kõnealuste laste vanemad käisid enamik 36-lapselises klassis, mis siis nii hirmsasti häda oli? Mina ei mäleta, et keegi oleks selles “rahvamassis” õpetaja tähelepanust ilma jäänud. Pilvekeste põlvkond tõesti ja seda ei saa vist laste kohta öelda, hoopis lapsevanemad on pehmed. Igasse klassi mõned lapsed juurde ja siis ei pea terve klassitäis lapsi hakkama oma koolimajaks pidama Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumit.
Einoh, suurendame siis klasse 36 peale ja kaotame kõik maakoolid ära, lahendus olemas!
Loen ja imestan samuti kuidas haridussüsteem siin ääremaal töötab, isegi õpilaste arvu ei suudeta prognoosida, see tähendab ju natuke matemaatikat.
Kui lollidemaa oleks nõus olnud aastaid tagasi rajama Kuressaarde riigigümnaasiumi, poleks tänast probleemi olnud.
Edu sügisestel valimistel!
Tundub, et neil kunagiste 36-liste klasside eeskujuks toojatel endil kodus algklassilapsi ei kasva. Samuti pole neil peres ega tutvusringkonnas vist ühtegi õpetajat, kes võiks lähemalt pajatada tänapäevastest koolioludest.
Kui see teema teid ei huvita, ärge siis sekkuge ega ilkuge nende üle, kellele see oluline on.
Kui sügi veel 4. esimene klass võetakse (internaadimajja) tuleb lapsel söögivahetunnil käed puhtaks pesta 12 sekundiga. Hakake kodudes juba harjutama! Teil lapsega tuleb uuele tasemele jõuda, sest terviseameti koduleht soovitab min. 20 sekundit kätepesuks.
Võtaks emotsioonid maha ja arvutaks. Seda arvutamist soovitan ka ajakirjanikele. Ikka nii, et enne faktid ja siis emotsioonid. Kui esimese klassi lapsi on registreerunud 219 (ühe artikli andmed konkureerivas lehes) ja erakool võtab 15 last, jääb linnakoolidele 204. Seni kokku lepitud (hoolekogude kooskõlastusest tulenev) jaotus: SÜG 78, KVK 52, väikeklassidele (kogemuslikult) 2 – 3. KG-le jääb 71 – 72. Seega Ühte klassi mitte rohkem kui 24. Mis lahendusi pakutakse – üks klass SÜG-i õpilaskodusse või täiskasvanute gümnaasiumi. Vabandust, ei saa aru. Probleem on mujal – kuidas järgmistel aastatel taas lisanduvad komplektid ära mahutada. Ja need lisanduvad esialgu samas mahus, sest tõmme linna suureneb. Ja küsimus on, kas taastada endine Kuressaare põhikool, luua riigigümnaasium (kuhu, kas tühjale kohale või millegi baasil), korraldada kogu koolivõrk ümber.
Kui linnas tõesti lastele ruumi ei ole, siis võiks ju ühe klassi teha e- õppe põhise. Lapsed on kodus arvuti taga ja mõne tippõpetaja tund kantakse Skype teel üle. Algul tahavad kõik lapsed kooli minna, aga õige varsti saab isu otsa ja tekib koolitõrge ja puudumised.
Nii lahe! Oled valitud hoolekogusse ja teed otsuse nagu oleks valitud linnavalitsuse hoolekogusse!
Super töö!
Ja kõik noored pered tahavad tulla tagasi saarde sest siin on madalaim palk ja koolikohti ka pole! Tubli!Edasi valimisteni!