Üllatav leid Vilsandil: kapi peal oli kunstiaare (3)

Luuletaja ja kunstnik Aleksander Suuman avaldas Vilsandil elatud aastate järel luulekogu “Meil siin Hüperboreas”, kuid oma maalid jättis ta suures osas saarele maha.

LEIUD KAPI TAGANT: Mullu sügisel leidsid Jõeorud veel ühe mapi, kus oli ports kunstitöid vahel, ikka sellesama kapi tagant. “Andres oli neid pilte aastaid tagasi näinud ja rõõmustas, et need siiski alles olid,” selgitas Ruth, märkides, et ilmselt olid need mingil hetkel kapi pealt lihtsalt maha libisenud.
MAANUS MASING

25. aprillil, Aleksander Suumani (1927–2003) 90. sünniaastapäeval, avatakse Kuressaare Linnateatris näitus “Vilsandile peidetud pildid”, kus tuuakse esimest korda avalikkuse ette kunstniku saarel olnud kodust leitud teosed.

36 taiese seas on nii pastell-, akvarell- kui ka õlimaale, samuti joonistusi ja visandeid. Tööd pärinevad tõenäoliselt 1970. aastate teisest poolest, mil kunstnik veetis Vilsandil suved ja nii mõnegi talve. Kunstitööde säilimise ja leidmise lugu viib teatud moel samuti aastakümnete taha.

Andres Jõeorg ostis Aleksander Suumanilt Vilsandi Kopli maja 1981. aasta detsembris. Varem Matsalus töötanud mees tuli Vilsandile tööle. Suuman oli selleks ajaks saarelt lahkunud ja Jõeorg kohtus temaga tehingu arutamiseks Tallinnas.

“Sai Sassiga ühendust võetud ja küsitud, et mis ta plaanib selle majaga. Umbes kuu aega mõtles ja oli nõus,” meenutas Jõeorg.

Sellest kahe mehe vahel otseselt juttu polnud, et majja olid jäänud mitmed kunstitööd. Küll aga oli Suuman Jõeorule öelnud, et ta ei tule enam kunagi Vilsandile tagasi ja midagi ta sealt ära ka ei vii. “Ta toonitas, et tema ei taha seda muljet rikkuda, mis talle jäänud oli,” märkis Jõeorg.

Juba Vilsandil olles avastas Jõeorg üsna pea, et kapi peal on mapid ja nende vahel maalid. Kaks maali rippusid ka seintel. Jõeorg kunstiteostega midagi ette ei võtnud ja temast jäid need kolmekümneks aastaks kapi peale.

2011. aasta kevadel tuli aga Andrese kõrvale Ruth. Temale pakkusid maalid rohkem huvi ja viimased viis aastat ongi ta otsinud materjali Suumani ja tema tööde kohta.

“See on väga põnev olnud. Missuguseid pilte tegi ta alguses ja milliseid hiljem. Vilsandi jäi justkui vahepeale,” selgitas Ruth Jõeorg, lisades, et Suumani Vilsandi töödel on veel loodust näha, kuid hiljem muutus kunstniku stiil väga lakooniliseks ja abstraktseks.

Lisaks Suumani töödele leiti mapi vahelt Ants Varese Vilsandil tehtud maal, mille taga on Saaremaa kunstiklubi liikmete allkirjad ja tänusõnad Suumanile. Leiust innustatuna läksid Jõeorud Saaremaa muuseumi, et saada rohkem infot kunstiklubi Vilsandi külastuse ja ka Suumani kohta. Vastu võttis nad vanemteadur Maret Soorsk ja tuli välja, et 1979. aasta suvel aset leidnud külastusest on muuseumis säilinud mõned fotod.

“Nad olid maalileiust nii elevil ja ma sain aru, et nad jagaksid väga hea meelega oma leiurõõmu ka teistega,” meenutas Soorsk kohtumist. Esimese hooga ei osanud ta midagi välja pakkuda, kuid pärast mõningast mõtlemist meenus talle, et kunstikoguja Tõnis Kipper on Kuressaare Linnateatris mitu näitust korraldanud. Nii andiski Soorsk Kipperile info edasi ja Kipper omakorda pakkus Jõeorgudele näituseidee välja. Nemad olid päri. Samuti võttis Kipper ühendust Suumani poja Aapo Pukiga, kes näituse korraldamisega liitus.

“Võimas tunne oli,” ütles Pukk, viidates, et tema jaoks oli nende maalide olemasolu täielik üllatus. Rõõm oli kahekordne, kuna Pukk plaanis ka ise isa 90. sünniaastapäevaks näituse korraldada, rahvusraamatukogus oli kaks ruumigi kinni pandud. Paraku jäi ta oma ideega üksi ja sai aru, et ülevaatenäitus vajaks suuremat ettevalmistust. Nii andsidki Vilsandil väljatulnud maalid Pukile hea võimaluse isa juubelit ikkagi vääriliselt tähistada.

Aapo Pukk, kes on ise samuti kunstnik, kinnitas, et ta ei kahtlegi selles, et tegemist on tema isa töödega. “Enamik leitud kogust on küll allkirjastamata, aga see oli tal kombeks kahjuks,” nentis ta, et initsiaalid leiab vaid paarilt töölt. Puhtalt ajaloolise tõe huvides võiks ekspertiisi ühel hetkel siiski teha, lisas Pukk. Ta selgitas, et ekspertiis on vajalik ka selleks, et olemasolev info signeerimata maalide kohta kaotsi ei läheks.

Isa Vilsandilt leitud töid hindab ta kõrgelt. “Teatud moel on see kõige ausam kunsti tegemise viis,” selgitas ta, et saarel elades Suuman vaevalt näitusele vms mõtles, vaid see oli lihtsalt tema eluviis. Möödunud nädalal Tallinna digitaliseerimisele jõudnud raamimata maalid olid Puki sõnul suhteliselt heas korras, kui pastellid välja arvata, mis olid tema hinnangul n-ö kahjustuvas staadiumis. Kümme maali on Jõeorud ise viimaste aastate jooksul raamida lasknud.

Suumani Vilsandi perioodi näite leiab ka SA Virumaa Muuseumid kunstikogust – “Kaev” 1979.

Näituse avamisel esitletakse ühtlasi Aleksander Suumani uut luulekogu, mille avaldab kirjastus Ilmamaa ja on kokku pannud kirjanik Tõnu Õnnepalu.

Samal teemal saab lugeda ka homse Saarte Hääle kultuuriküljelt.

Print Friendly, PDF & Email