Põdral maja linna sees (5)

Kuressaares Roomassaare rajoonis on tegutsema asunud söakas põder, kes oma tagasihoidliku uudistamisega inimesele endast küll ohtu ei kujuta, kuid võib esmasel kohtumisel üsna ehmatavalt mõjuda.

TERVISEJOOKSUL: Pirakas põder eile hommikul KG terviserajal hommikust sörkjooksu harrastamas.
Sille Kadakas

Ühel oktoobrikuu viimastest päevadest juhtus Marientali teel Kortekis töötav Silvar Saat nägema laoplatsi ääres kasvava metsõunapuu vilju nosivat pirakat põtra, kes inimesest suurt välja tegemata sügisesi loodusande nautis.

“Eelmise aasta sügisest saadik on see pirakas elukas seal tegutsenud,” rääkis põdra avastanud Saat. “Meil on laoplatsi ääres metsõunapuud ja põder käis seal korduvalt talve jooksul maiustamas. Sõidan tihti mööda lennujaamani viivat teed ja sealgi on põder mitmel korral passinud. Siinkohal lausa manitseks autojuhte ettevaatlikud olema, sest sellel teel ei ole ka enam 50 ala.”

Esimese kohtumise suure metsloomaga püüdis Silvar kaadrisse. Loom lasi end pildistada 15–20 meetri kauguselt, ise suurte silmadega kaamerasse vaadates ja laskmata end õunamäletsemisel segada. Pärast seda on põtra nähtud korduvalt üle tee ja muidu terviseraja läheduses kalpsamas.

“Oleme siin omavahel nalja teinud, et nagu uus koduloom oleks,” sõnas Silvar Saat, lisades, et mõne tervisesportlase võib selline ootamatu kohtumine sootuks ära ehmatada. “Ega see põder kuri olevus ole, aga kuna ta on nii suur, ehmatab juba ainuüksi see, kui ta kuskil põõsas vaikselt pealt passib,” arvas Silvar.

Eile hommikul saigi suure üllatuse osaliseks KG terviserajal jooksmas käinud Sille Kadakas (fotol), kui vägev põder ühtäkki üle jooksuraja vantsis. “Huvitav, et ta tuli kooli poolt, kus ju lapsed ja muu rahvas liigub, ning jooksis siis tasakesi metsa poole. Jõudsin kiiresti veel pildi ka teha – tõsiselt vahva vaatepilt!” rääkis Kadakas.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul ei maksa ennast põdra piidlemisest liialt häirida lasta. Neljajalgne elukas on inimesest palju arem ja ettevaatlikum ning tema tähelepanu taluvuse piir on madalama lävega.

“Aga kui ta juba seal piirkonnas tegutseb, siis ilmselt talle midagi seal meeldib ning võib eeldada, et õunapuud on ka üks põhjus, miks see koht on talle meeldima hakanud,” ütles Talvi, lisades, et kevadisel ajal võib inimeste sagenenud liikumine ta sealt ka minema peletada.

Talvi sõnul tuleb inimestel aga silmas pidada, et sarnaselt teiste metsalistega ei tohi põtra inimeste külge ankurdada: “Teda ei tohiks söötma hakata ega tekitada olukorda, kus ta võiks inimestelt midagi nõudma tulla. Kui ta on ära harjutatud, et kahejalgne talle midagi serveerib, võib jama tekkida.”

Tõnu Talvi sõnul on selline nähtus ilus näide looduse ja inimeste koostoimimisest ning kui üks teist ei sega, on kena, kui selline asi juhtub. “Kehv oleks see, kui meie taluvuspiir oleks nii madal, et argus või jahihimu võitu saaks,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email