ÖÖKAPIRAAMAT: 250 raamatut lugemislaual

RAAMATUPOES: Kadri Tüür hoiab käed kuue parima proosateose hulka valitud Maimu Bergi jutukogu “Hitler Mustjalas”.
Maanus Masing

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. aasta aastaauhindade põhižürii koosseisu kuulunud muhulasest kirjandusuurija Kadri Tüür luges ja lappas poole aastaga läbi veerand tuhat raamatut.

Kui teadlasena on Kadri esmane lugemisvara kirjandusteoreetilised ja teaduslikud tekstid, siis tema kui žüriiliikme lugemislaua vallutas täielikult ilukirjandus. “See oli hea võimalus saada pilti korraks – pah! – hästi laiaks,” märgib Kadri.

Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloogi Ester.ee andmetel ilmus eelmisel aastal 401 nimetust eestikeelset ilukirjandust. Arvestades ka kordus­trükke, kogumikke ja võrguteavikuid, jääb järele umbes 300 üllitist. “Vaatasin läbi 200 ja lugesin läbi kindlasti üle 50 raamatu,” võtab Tartu ülikoolis eesti kirjanduse õppetooli juures teadurina töötav Tüür žüriiliikme poole aasta pikkuse töö arvude keeles kokku.

Oma ringkäiku mullu ilmunud raamatutest ülevaate saamiseks alustas Kadri Liiva raamatukogust, kus ta vaatas sisse kõigile 2016. aastal ilmunud Eesti algupäranditele. “Istusin kaks päeva Liiva raamatukogus, võtsin riiulilt, vaatasin. Samuti veetsin kaks päeva Saaremaa keskraamatukogus.”

Kui Liival ja Kuressaares veetis Kadri tunde, siis Orissaarest tassis ta kirjasõna süle ja seljaga koju. Lisaks võttis ta mõned luulekogud, mida maakonnas veel ei olnud, Tartust Lutsu raamatukogust ja käis Thomas Salumetsa monograafiat Kaplinskist lugemas Viljandi linnaraamatukogus.

Tulenevalt eesti kirjanduse tundmisest ei pea Kadri terade sõkaldest eraldamiseks kõiki tekste sõna-sõnalt läbi lugema, vaid piirdub paljude puhul sirvimisega. “Palju on omakirjastuslikku, kus üks autor annab ühe aasta jooksul välja rohkem kui ühe raamatu,” räägib Kadri. “See on minu jaoks kerge häirekell, kui laenutuses on ühe autori teoseid riiulil poole meetri jagu, siis mille poolest peaks eelmisel aastal ilmunud raamat erinema kõigist teistest.”

Baturin võtab maha pagulashirmu

Et kirjanduse sihtkapitali žürii koosseis igal aastal muutub, paneb iga koosseis paika oma hindamispõhimõtted. “Et meie žüriisse sattus ilmselt rohkem sellise alternatiivse vaatega inimesi, leppisime kokku, et püüame esile tõsta ootamatuid ja huvitavaid teoseid,” räägib Kadri, kelle sõnul heideti neile seetõttu ette suurnimede nominentide nimekirjast väljajätmist.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali laureaadiks valiti ilukirjanduse proosa kategoorias küll Mait Vaigu “Meeleparanduseta”, kuid Kadri tõstab esile ka vanameister Nikolai Baturini suure üldistusjõuga romaani “Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse”.

Lugu suurkhaanist ja tema Euroopa päritolu jaluspoisist, kuhu on põimitud üpris palju religioosseid mõtisklusi ja Ida-Lääne vahelist kultuurilist dünaamikat.

“Baturin osutab, et kultuuriline lainetamine on käinud üle Euraasia aastasadu ega ole midagi uut,” ütleb Kadri. “See aitab kaasaja probleeme, nagu nt pagulaspaanikat, panna sajandite pikkusesse konteksti, see on valgustav ja väga rahustav.”

Lugemissoovituse annab ta kõigile nomineeritud luulekogudele: Jüri Kolga “Igapidi üks õnn ja rõõm”, Silvia Urgase “Siht/koht”, Marko Kompuse “Laboratoorium. 44 luuletust”, Kaur Riismaa “Soekülm”, Elo Viidingu “Teadvuselooja” ja muidugi preemia saanud Vladislav Koržetsi “Laulud või nii”. Lisaks Rein Raua “Unelindude rasked saapad” ja Indrek Hirve kaks luulekogu.

Katrin Pauts väärib esiletõstmist

Proosa väljavalitute hulgas oleks Tüür meelsasti näinud põnevuslugude muhulasest autorit Katrin Pautsi, ent valikusse mahtus vaid kuus teost, mille esiletõstmisega olid päri kõik žürii liikmed.

Ta märgib, et kui mõni aasta tagasi oli Eestis tohutu elulooraamatute buum, siis praegu annab endast märku võimalik dokumentaalkirjanduse laine. Vabaauhindade kategoorias valiti parimate hulka kaks tõsielujutustust: pätiromaan HAPKOMAH “Kuidas minust sai HAPKOMAH” ja I. V. “Aedniku päevik”. Dokumentaalproosa alla mahub vabalt ka Maarja Kangro “Klaaslaps”.

2016. aasta aastaauhindade põhižürii koosseisu kuulusid Kadri Tüüri kõrval Berk Vaher, Doris Kareva, Heli Allik ja Paavo Matsin.

Ühena vähestest, aga võimalik, et läbi aastate ainsa Saare maakonna elanikuna kirjanduse sihtkapitali põhižürii töös osalenud Kadri ütleb, et hoolimata asjaolust, et žürii liikmed tulid eri lähtealuste ja mõtetega, olid koosolekud konstruktiivsed ja mõnusad.

“Istud ja mõtled, kui tore on tarkade inimeste juttu kuulata, kui avar ja huvitav on nende pilk eesti kirjandusele,” räägib Kadri.

Kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna 2016 nominendid on kirjas www.kulka.ee.

Print Friendly, PDF & Email