Kool: volinik võrdles erinevaid protokolle (11)

Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Variku selgituste kohaselt võrdleb linnavolinik Argo Kirss erinevatest ajahetkedest pärinevaid õppeedukuse andmeid, mis maalivad tegelikkusest tumedama pildi.

Argo Kirsi ettepanekul lisati läinud nädalal linnavolikogu revisjonikomisjoni tööplaani ülesanne kontrollida eelmise aasta juunikuus esitatud Kuressaare gümnaasiumi gümnasistide õppeedukust puudutava arupärimise vastuses olevate andmete õigsust. Voliniku hinnangul oli kool pisendanud aine või kursuse mitterahuldava tulemusega lõpetanute arvu.

Arupärimise vastuse koostanud Variku sõnul on tegu sellega, et võrreldakse erinevaid asju – kui Kirss loendas andmeid eelmise aasta 30. mai õppenõukogu protokollis, siis arupärimisele esitatud vastus ja statistilised andmed lähtusid 15. juuni õppenõukogu järgsest seisust. “Juunis esitatud arupärimises viitab ka arupärija koolides juba tehtud aruannetele, millest lähtusin ka vastuse koostamisel (arvestades ka õpilaste koosseisus toimunud muutusi),” selgitas Varik Saarte Häälele.

Argo Kirss on jätkuvalt seisukohal, et arupärimise vastuses ei esitatud neid andmeid, mida arupärimises oli palutud ehk teisisõnu esitati valeandmeid, mis nähtub ka kirjast, mille kool linnavalitsusele ja revisjonikomisjonile eile saatis. Ta tsiteeris arupärimist: “Palun esitada järgmised gümnaasiumiastme andmed koolide ja klasside (10., 11. ja 12.) kaupa vahetult käeoleva õppeaasta neljanda veerandi lõpu seisuga…”

“Kooli poolt esitati väidetavalt andmed 15. juuni seisuga. Paraku aga kajastasid õppetöö tulemusi neljanda veerandi lõpu seisuga just 30. mai õppenõukogu protokollid, mitte mingite hilisemate õppenõukogude omad,” rääkis Kirss. Ta lisas, et kui volikogu revisjonikomisjon saab omapoolsetele küsimustele vastused, eks siis selgu, kas esitati valeandmeid, ja kui esitati, siis kui suures mahus ja kes selle kõige eest vastutavad.

Eile koos istunud volikogu revisjonikomisjoni esimees Helle Kahm ütles, et komisjon tahab nn protokolliskandaalis asjaosalised ühe laua äärde kokku tuua ja kevade jooksul küsimuses selgust saada.


KOMMENTAAR

Kuna linnavoliniku eesmärgiks oli pigem kooli süüdistamine või kinnituste leidmine oma teooriale, ei hakka ma siinkohal analüüsima ka põhjuseid, miks mai lõpu ja juuni lõpu andmetes on märkimisväärseid muutusi. Aga et liigselt ei jääks domineerima “mitterahuldavate” suured arvud, esitan ühe 10. klassi kursusehinnete kokkuvõtva näite eelmisest õppeaastast (see oli kättesaadav ka arupärijale esitatud õppenõukogu materjalides): “väga hea” – 205, “hea” – 134, “rahuldav” – 132, “mitterahuldav” – 48 (keskmine kursusehinne 3,9). Gümnaasiumiastme kursuseõppe eripära ongi selles, et “mitterahuldav” kursuse tulemus fikseeritakse ka sel juhul, kui ainult üks arvestuslik töö on puudulik või tegemata.
Maidu Varik

Print Friendly, PDF & Email