Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Variku selgituste kohaselt võrdleb linnavolinik Argo Kirss erinevatest ajahetkedest pärinevaid õppeedukuse andmeid, mis maalivad tegelikkusest tumedama pildi.
Argo Kirsi ettepanekul lisati läinud nädalal linnavolikogu revisjonikomisjoni tööplaani ülesanne kontrollida eelmise aasta juunikuus esitatud Kuressaare gümnaasiumi gümnasistide õppeedukust puudutava arupärimise vastuses olevate andmete õigsust. Voliniku hinnangul oli kool pisendanud aine või kursuse mitterahuldava tulemusega lõpetanute arvu.
Arupärimise vastuse koostanud Variku sõnul on tegu sellega, et võrreldakse erinevaid asju – kui Kirss loendas andmeid eelmise aasta 30. mai õppenõukogu protokollis, siis arupärimisele esitatud vastus ja statistilised andmed lähtusid 15. juuni õppenõukogu järgsest seisust. “Juunis esitatud arupärimises viitab ka arupärija koolides juba tehtud aruannetele, millest lähtusin ka vastuse koostamisel (arvestades ka õpilaste koosseisus toimunud muutusi),” selgitas Varik Saarte Häälele.
Argo Kirss on jätkuvalt seisukohal, et arupärimise vastuses ei esitatud neid andmeid, mida arupärimises oli palutud ehk teisisõnu esitati valeandmeid, mis nähtub ka kirjast, mille kool linnavalitsusele ja revisjonikomisjonile eile saatis. Ta tsiteeris arupärimist: “Palun esitada järgmised gümnaasiumiastme andmed koolide ja klasside (10., 11. ja 12.) kaupa vahetult käeoleva õppeaasta neljanda veerandi lõpu seisuga…”
“Kooli poolt esitati väidetavalt andmed 15. juuni seisuga. Paraku aga kajastasid õppetöö tulemusi neljanda veerandi lõpu seisuga just 30. mai õppenõukogu protokollid, mitte mingite hilisemate õppenõukogude omad,” rääkis Kirss. Ta lisas, et kui volikogu revisjonikomisjon saab omapoolsetele küsimustele vastused, eks siis selgu, kas esitati valeandmeid, ja kui esitati, siis kui suures mahus ja kes selle kõige eest vastutavad.
Eile koos istunud volikogu revisjonikomisjoni esimees Helle Kahm ütles, et komisjon tahab nn protokolliskandaalis asjaosalised ühe laua äärde kokku tuua ja kevade jooksul küsimuses selgust saada.
KOMMENTAAR
Kuna linnavoliniku eesmärgiks oli pigem kooli süüdistamine või kinnituste leidmine oma teooriale, ei hakka ma siinkohal analüüsima ka põhjuseid, miks mai lõpu ja juuni lõpu andmetes on märkimisväärseid muutusi. Aga et liigselt ei jääks domineerima “mitterahuldavate” suured arvud, esitan ühe 10. klassi kursusehinnete kokkuvõtva näite eelmisest õppeaastast (see oli kättesaadav ka arupärijale esitatud õppenõukogu materjalides): “väga hea” – 205, “hea” – 134, “rahuldav” – 132, “mitterahuldav” – 48 (keskmine kursusehinne 3,9). Gümnaasiumiastme kursuseõppe eripära ongi selles, et “mitterahuldav” kursuse tulemus fikseeritakse ka sel juhul, kui ainult üks arvestuslik töö on puudulik või tegemata.
Maidu Varik
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Siin on küll nii, et taevas tule appi! Linn on ühtepidi kaks kilomeetrit ja teistpidi sama palju…telefoni leiutas Bell juba 1876,esimene auto Eestis oli 1895…
Arvutisõltuvus on nii suur,et ei saa omavahel tuttavad inimesed asjast sõbralikult rääkida?
paranesid näitajad kordades
Miks küll linnavolinik ei taha mõista, et gümnaasiumiastmes ei toimu õppetöö veerandite kaupa – kokkuvõtted tehaksegi ju õppeaasta või kogu kooliastme ulatuses!
Miks asjaosalised asju omavahel ei aja? Miks pöördutakse kohe esimena meediasse ilma, et oleks asjasse enne süvenetud? Puhas maine kahjustamise propaganda.
Linnavoliniku “isiklik vimm ja suur soov” ajavad ta tegutsema vahendeid valimatta. E ole kuulda olnud, et see mees kunagi milleski positiivset näinud on.
Ma arvan et linnavolinike ülesanne ongi jälgida, et asjad oleksid korras. Ma usun et ka sina saad aru, et koalitsiooniliikmed hoiavad kokku, ega tõstata ebamugavaid küsimusi. Seega saab ainult opositsioonis olev liige juhtida tähelepanu probleemsetele kohtadele ja jumal tänatud et seda tehakse. Vastasel juhul toimiks ainult ringkaitse ja maksumaksjad lastaks lihtsalt üle.
linnavolinik ei soovi ju midagi parandada, vaid ajab oma jonni, et talle on valetatud – kuigi andmed mis talle anti on õiged – ent kooliaasta lõpu seisuga
Smotrit kak Feliks Edmundovitš.
Nende andmete alusel peaks pigem linnajuhid tõsiselt mõtlema, kas sellises mahus gümnaasiumi on vajalik pidada, kui vahetult peale õppetöö lõppu on rohkem kui pooltel 10. ja 11. klassi õpilastel võlgnevused. Äkki poleks vaja gümnaasiumiastmesse 3 paralleeli, aitaks kahest.
0len väga õnnelik,et minu tütred õppisid SÜGis.Kindlasti on igal koolil omad head ja vead aga minu süda kisub ikkagi Kapiitlisaali Krevera ja Kreedo esinemisi vaatama ,hoolimata sellest,et lapsed juba ise lapsevanemad.
Et üldse midagi teha, peab asjast ülevaade olema. Lisaks peab see ülevaade ka TÕENE olema.
Hariduskomisjoni aseesimehe pöördumine revisjonikomisjoni poole sel teemal on ainuõige käitumine.