Kiirabi jooksutatakse sageli tühistel põhjustel (27)

MÕISTAB INIMESI: Mis ühe jaoks väike mure, on teise jaoks suur, ei rutta Marje Nelis kiirabi kutsujaid hukka mõistma.
SANDER ILVEST

Kiirabi väljasõidud tühistel põhjustel on probleem ka Kuressaare haigla jaoks, ent haiglal või kiirabibrigaadil endal otsustami­sõigust ei ole.

“Meie kiirabi allub päästeteenistusele,” tõdes Kuressaare haigla ravijuht Marje Nelis. “Haigla või kiirabi ise midagi otsustada või väljakutsete pakilisust hinnata ei saa – kui kutse on päästeameti poolt vastu võetud, siis meie auto sõidab.”

Nelise hinnangul on see, et kiirabi kutsutakse välja probleemi puhul, mille saaks lahendada perearst või mis üldse arstiabi ei vaja, Saare maakonnas sama levinud kui mujal Eestis. Üheks põhjuseks, miks inimesed kiirabi kutsuvad, peab Nelis seda, et perearsti juurde ei pruugi hädaline kohe pääseda.

“Inimesi on erinevaid – see, mis ühe jaoks väike mure, on teise jaoks suur,” ütles Nelis.

Samas võib aga juhtuda, et kui haigla kolm kiirabibrigaadi – nende seas Orissaare brigaad – kõik korraga tühisel põhjusel tehtud väljakutse tõttu sõidus on, ei pruugi olla ühtki vaba brigaadi, kes raskes seisundis inimesele kohe appi tõtata saaks.

“Paraku on meil Saaremaal olnud isegi selline juhtum, kus Orissaare kiirabi on oma piirkonnas kellelgi nii-öelda pindu näpust välja tõmbamas, ja elustamiskutse peale tuleb sõita Orissaarde paraku Kuressaare kiirabil.”

Nelise sõnul on see, et Orissaare auto on kusagil väljakutsel ja Kuressaare auto peab Orissaarde sõitma, juba üsna tavaline. “Väljakutsed edastatakse mandril asuvast häirekeskusest, kus siinsetest vahemaadest ja kohalikest oludest midagi ei teata,” lausus Nelis. “Nii saadetakse sinna, kust kutse tuleb, esimene vabanev auto.”

Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et kiirabibrigaadid sõidavad sageli kohale pisihädade tõttu või sellepärast, et väljakutsuja jaoks asub lähim arstikeskus liiga kaugel. “Tipptehnoloogilisest erakorralisest abist on saanud plaastripanijad ja vilkuritega taksoteenus,” tõdeb EPL. “Kiirabitöötajad kardavad, et pisiväljakutsete tulva tõttu võib abi tõsiste haigeteni jõuda liiga hilja.”

EPL-i loos tõdetakse, et selliseid väljakutseid, kus kiirabi tegelikult vaja ei ole, on aastas kümneid tuhandeid.

Kirjutises on ära toodud meedikute Facebooki grupis postitatud näited väljakutsetest, kus kiirabi poleks tegelikult vaja läinud. “Paari nädalaga postitati gruppi üle saja näite tipptasemel brigaadide asjatust jooksutamisest,” nendib EPL.

Eesti Päevalehega rääkinud Eesti kiirabi liidu juhatuse esimehe Ago Kõrgvee hinnangul ei käsitleta häirekeskuses kutseid piisavalt põhjalikult, nii et kiirabi saavad ka kutsujad, kelle tervisemure pole erakorraline ja kes võiksid minna ka perearsti juurde või erakorralise meditsiini osakonda (EMO).

Samas loos tõdetakse aga, et kuigi kutse võib esialgu naeruväärne tunduda, ei saa päästekorraldaja telefoni teel määrata, kui tõsine inimese häda tegelikult on, ja kiirabi saadetakse välja, eeldades, et asi on tõsine. Süsteem on korraldatud nii, et kiirabi saaks aidata ka selliseid inimesi, kes oma häda alahindavad.

Print Friendly, PDF & Email