Ainus kuldvõtmeke on koostöö (5)

Signe Sarah Arro

“Koostöö asemel pakutakse täna topeltturundamise strateegiat, millega kaasneb justkui kohustus pooli valida,” tõdeb MTÜ Visit Saaremaa ja SA Saaremaa Turism vastasseisu kohta Signe Sarah Arro, MTÜ Eesti Maaturism nõukogu esimees ja turismiettevõtja Pilguse mõisast.

Kuna meeldejääva elamuse Saaremaad külastavale turistile loovad alati keskkond, põnevad tegevused, maitsev kõhutäis ja lahke pererahvas (ka kogukonna tasandil), siis tuleb igal turismiettevõtjal teha oma tööd täie pühendumise ja innuga. Hoolikalt peab läbi mõtlema pisimagi detaili oma tooteportfellis, et pakkuda külastajale rahulolu ja ta tingimata tagasi meelitada.

Parim viis selleks, et kohalike inimeste juhitud turismi arendada, oleks turismiettevõtjate ja avaliku sektori omavaheline heatahtlik koostöö. Ideaalis toodaks see ühisturunduse ja ühise rahakasutuse kaudu juurde rohkelt sünergiat, uusi ideid, legitiimsust. Teisalt aga aitaks ühisturunduse läbi oluliselt vähendada turunduskulusid ettevõtte tasandil.

Me ei vaja miniklubi

Kahjuks see koostöö Saaremaal praegu ei toimi. Turismi arendamise ja ettevõtjate esindamise tegelikele prioriteetidele keskendumise asemel maakonna võtmes otsivad turismiettevõtjaid koondavad katusorganisatsioonid MTÜ Visit Saaremaa ja SA Saaremaa Turism tõest vastust küsimusele, kas maakondlik turismivaldkonna esindusorganisatsioon peaks ikka olema see, kes oli liivakastis esimesena.

Kujunenud olukord pärsib aga koostööd, sest erimeelsuste tekkimisel keskendutakse lahenduste otsimise asemel isiklikele solvangutele ja süüdlaste otsimisele. See toodab aga mõttetuid konflikte ega tee kedagi õnnelikuks

Väitsin pisut enam kui aasta eest Saarte Hääles, et turismivaldkonnas oleks mõistlik vältida organisatsioonilisi ümberkorraldusi seni, kui pole selgelt mõistetud, et need tegelevad probleemi tuumaks olevate tegelike põhjustega. Tänaseks on see kahjuks kinnitust leidnud.

Olen Saaremaal turismiettevõtjana tegutsenud 17 aastat ja väidan, et me vajame esindusinstitutsiooni, mis ei soosi üksnes kitsast ettevõtjate seltskonda ega toimeta miniklubina, vaid on valmis aktsepteerima nii ettevõtjate huvisid ja nende küsimusi/ettepanekuid kui ka korraldama sektorite vahelist koostööd.

Koostöö asemel pakutakse praegu aga lähitulevikus topeltturundamise strateegiat, millega kaasneb justkui kohustus pooli valida.

Segadust tekitab katusorganisatsiooniks olemisel ka nn ettevõtlusvorm. Sihtasutus (SA) pole selleks kindlasti parim võimalus, sest hääleõigusliku SA liikmeskonna saavad moodustada vaid asutajaliikmed. Pealegi – see ettevõtja, kes oma ettevõttega sealt kord välja astub, tagasiteed enam ei leia. Seega saavad nn uued liitujad olla hääleõiguseta partnerid, kes peavad tegema seda, mida neid tegema pannakse.

Mittetulundusühingu (MTÜ) liikmeks saamine ei sõltu aga selle asutamisest. MTÜ-sse on võimalik hääleõiguslikuks liikmeks astuda hiljem, võimalik on sellest ka välja astuda ja soovi korral taas hääleõiguslikuks liikmeks liituda.

Minu hinnangul peaks katusorganisatsioonil lisaks Saaremaa turundamisele ja maakondlikule tootearendusele olema ka rida esindustegevusi, et turismiettevõtjaid toetada ja olla valmis nende eest seisma nii riigikogu komisjonidega kohtumistel, ministeeriumide ümarlaudadel, ametkondlikes vaidlustes, EAS-iga läbirääkimistel kui ka sektori katusorganisatsioonide ühisnõupidamistel. Praegused arengud aga kahjuks ei rõõmusta, sest ettevõtjana ei tunneta ma praegu partnerlust avaliku sektori institutsioonidega, kelle seisukohad loevad, sõna maksab ja hääl kajab. Olgu siinkohal näitena toodud kehv parvlaeva- ja lennutransport ning ebaühtlane taristuarendus Saaremaal, mis turismi arendamisel on aga üliolulised.

MTÜ Eesti Maaturism (kuhu on koondunud 300 maaturismiettevõtet üle Eesti) eestvedajana saan näitena tuua, et lisaks turundamisele on meie katusorganisatsiooni töölaual praegu hulk nn tulevikukirveid. Neid on jaburalt palju ja need on praegu veel ametnike laual, aga ühel hetkel, kui me ei sekku, ripuvad need ettevõtjate peade kohal. Näiteks süvavee analüüs, pakettreiside tagatisraha, erisoodustusmaks (töötajatele terviseklubide/ujula kasutuse jne eest), turismimaks, veevõtukoha rajamine (150 m ettevõttest ja kuivhüdrandi nõudega), elektrivõrguga liitumine, kliendiandmete edastamine siseministeeriumile (vajab spetsiaalsete digiseadmete soetamist, et isikudokumente lugeda), kohaliku toidu käitlemine ja pakkumine jne.

Üksiku ettevõtja hääl nende probleemide lahendamisel kindlasti piisavat kõlapinda ja oodatavat tulemust ei saavuta. Seetõttu ongi ainus kuldvõtmeke probleemide lahendamisel ilus tegevus, koostöö!

Tahe ja kaasamisoskus

Millal saab Saaremaa turismiettevõtja kogeda sellist esindustegevust, mis aitaks kujundada nii ühtekuuluvustunnet ettevõtjate vahel kui ka vastutust tehtavate otsuste eest? Kes on valmis sellealast koostööd organiseerima? Eeldab ju igasugune koostöö palju tahet, motivatsiooni ja kaasamisoskust, mitte aga ründavaid repliike ettevõtja küsimusele stiilis “kes sulle jala peale astus?”.

Omaenda arengut juhtiv turismiettevõtja on kiiresti areneval ja muutuval turismiturul ainult koostööd tehes võimeline suurendama personaalset konkurentsivõimet ja edukalt toime tulema ka ootamatutes olukordades.

Seega, kenad Saaremaa turismiasjalised – turismiettevõtjad, avaliku sektori institutsioonid, kogukonnad –, ärgem nähkem üksteises ainult rivaale, vaid tegutsegem üheskoos. Ainult nii saame luua tulevikku, kus meil on hea elada!

Print Friendly, PDF & Email