Test, mis murrab noored mehed (GALERII) (11)

KATSEALUSED: Vasakult seisavad Gunnar Havi, Karl Poopuu, Tom Torn, Rainer Antsaar, Arne Ingalt, Gunari Kuris, Raili Rüütel, Marit Berendson ja Minna Raun.
MAANUS MASING

Üheksa inimest seisavad Kuressaare gümnaasiumi võimlas pikkuse järjekorras rivis. Seekord mitte kehalise kasvatuse tunniks. Järgmise tunni aja jooksul peavad nad sooritama kaitseväe üldfüüsilise testi, mille kuuldavasti teeb ära vaid 25% sõjaväkke minevatest noormeestest.

Rivis seisavad Saarte Hääle kutsel inimesed elualadelt, kus töötamine nõuab vähemalt veidike füüsiliselt vormis olemist. Sellist vormi, mille saavutamine peaks noorele inimesele üsna jõukohane olema. Lisaks kaks abiturienti, kes suvel kroonu minemas ja tahavad teada, mis seisus nende kehaline vorm on. Nende kehalise õpetaja Sander Suurhans hoiatab ette, et “pole väga spordimehed”.

Statistika järgi tundub küll, et katsealuseid ootab ees karm katsumus. Veri, higi ja pisarad. Ei saa ju ometi olla lihtne test, kui kolmveerand täies elujõus noori mehepoegasid läbi põrub. Lisaks nõutakse selle sooritamist kaitseväes nii ajateenijatelt kui ka tegevteenistuses olijatelt. Kõigilt võrdselt. Nii kindralilt kui ka reamehelt. Kuuldavasti ei minevat ka tegevteenistujatel selle testi tegemine ülemäära ludinal.

Oma vastutusel

Rivi ees seisev mereväe saarlasest spordiinstruktor Urmas Rajaver teeb testi põhitõed selgeks. Esmalt tuleb kahe minuti jooksul kätekõverdusi teha. Siis sama pikalt istessetõuse ehk rahvakeeli kõhulihaseid ja lõpuks metsas 3200 meetrit joosta. Vastavalt tulemusele võib igal alal saada kuni 100 punkti. Arvesse võetakse ka sugu ja vanust. Testi sooritamiseks peab saama igal alal vähemalt 60 punkti või kokku 190 punkti. Näib lihtne.

Rajaver ise tegi kümmekond aastat tagasi ajateenistusse minnes testi maksimumi peale ära. “Mängisin meistriliigas jalgpalli ja tegin trenni, mis mul viga,” ütleb nüüdseks juba 258 korda saarlaste esindusmeeskonna särgi selga tõmmanud Urmas.

Sõjaväes olla vorm veidi käest läinud ja ajateenistuse lõpus ta enam maksimumi välja ei pigistanud. Seda julgeb ta küll öelda, et suurele osale ajateenijatest teeks ta praegugi testis silmad ette.

Kaudselt on Urmas ka selles süüdi, et inimesed täna siin sedaviisi rivis seisavad. Tema paar kuud tagasi lehele seda viletsa vormi juttu rääkis.

 

Kaitseliidu maleva pealik Gunnar Havi ütles juba mitu nädalat varem, kui ta testi kutse sai, et maadleb küünarliigese põletikuga ega teagi, kas saab testi teha. Õnneks on ta siiski kohale saabunud ja naerab, et nüüd on lisaks liigesejamale nohu ka. Kuid ega sõjaski küsita, kas sul on käsi haige või nina tilgub.

Rivi pikim ja vanim ütleb, et tema jaoks pole test tegelikult midagi erilist. Kaitseliidu tegevteenistujad peavad seda testi tegema ju kord aastas. Siiani teeb kenasti ära. Enda sõnul alati täpselt nii palju kui vaja.

“Pole mõtet ennast selle rutiinse asjaga ära rebestada,” arvab ta. Nüüdki hoiab haiget küünarliigest ja kätekõverduste ajal tõuseb juba pärast kümnendat korda püsti. Kaks järgmist ala lähevad lihtsamini. Jooksu lõpujoonel hingab ta vaid kaks korda veidi tugevamalt välja ja tundub, nagu oleks ta tulnud kergelt jalutuskäigult päikselises tervisepargis. 233 punkti sisuliselt kahe alaga teenitud…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email