Ratla naised peavad kudumiskoosolekuid

Üle 30 aasta koos käinud Ratla käsitööringi ühtekuuluvusvaim ei näita naiste soliidsele eale vaatamata veel vaibumise märke.

“Paljud meist on üksikuks jäänud ja kui inimene on üksi, tahab ta vahel teistega rääkida,” ütles käsitööringi liige Kanni Papp, kelle sõnul ulatub ringi liikmete vanus 75 eluaasta kanti. “Suhtlemine annab jälle elu mõtte, tullakse kohale niikaua, kuni tervist või elupäevi on.”

Asjaosaliste mäletamist mööda 1986. aastal loodud käsitööring on koos käinud erinevates külades, kuid viimane veerandsajand on ringi liikmete lahke võõrustaja olnud vaid Ratla küla Vahtra talu perenaine Saale Reis.

Üle nädala Vahtra talu suures elutoas kokku saavate kudumishuviliste arv on aastate jooksul kahanenud paarikümnelt kaheksale. Kui käsitööringi juhendaja Selma Rand manalateele läks, jätsid ringis osalemise katki ka Koikla, Tagavere ja Linnaka küla naised.

Ent ka ilma juhendajata on naistel hea kokku saada. “Koos istume paar tundi, nii nagu juttu jätkub,” rääkis Kanni Papp, kelle sõnul on naiste näpuosavus vanadusega vähikäiku teinud. “Meil ei ole enam ka silmanägemist, me ei ole enam suured tegijad,” lisas ta. Aastate jooksul naiste varraste alt tulnud ilmatu hulk kampsuneid, sokke ja kindaid on kõik lastele ära jagatud.

Ratla külavanem Rein Ravik ütles, et käsitööringi kooskäimise lust on imetlusväärne, kusjuures naised ise on uhked just hea omavahelise läbisaamise üle.

“Kindlasti hoiab kooskäimine ka vaimu värske,” sõnas külavanem, kelle sõnul küla meesterahvastel paraku selline ühteliitev tegevus puudub.

Naised lubavad, et kooskäimine kestab vähemalt seni, kuni saab selgeks ka ajalehest korvi punumise kunst.

Print Friendly, PDF & Email