Kuidas muuta tuleviku eakate elu paremaks? (6)

Liisi Uder

“Uue eakuse rahvakogus otsime ideid, kuidas inimesed tulevikus võimalikult kaua ja õnnelikult töötaksid, õpiksid ja elaksid,” kirjutab Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder. “Seetõttu hoidke oma vaim virge, mõelge kaasa ja esitage oma idee juba täna.”

Vabariigi valitsus on teinud otsuse, et ka pärast 2026. aastat peab pensioniiga kasvama, et edaspidi saaksid vanaduspensionärid keskmiselt umbes samasugust pensioni kui praegu. Pensioniiga tõstmata kukuks pension mõnekümne aasta pärast 280 euroni, mistõttu on pensioniea tõstmine vältimatu. Inimesed loodavad aga, et pensionieas moodustaksid nende sissetulekud 70–90% nende varasemast palgast.

Mida tähendab see saarlastele? Saaremaa keskmist palka (ehk 880 eurot) saav 30-aastane saarlane peaks sel juhul säästma iga kuu 99–167 eurot. Paljud seda teevad?

Ilmselt mitte paljud. See tähendab aga, et tagamaks endale paremat eakapõlve, peab töötama kauem, sest töötamine tagab kõrgema sissetuleku. Näiteks oli 65-aastaste ja vanemate töötavate inimeste sissetulek 2015. aastal enam kui 900 eurot. Neil samaealistel, kes tööl ei käinud, tuli leppida riikliku pensioniga, mis tol ajal oli umbes 350 eurot. Seega tagab töötamine suurema sissetuleku. Ainus häda on see, et töötavaid 65-aastasi ja vanemaid on vaid 18%. Millised muutused viiksid aga meid selleni, et veel rohkem kui viiendik vanemaealistest töötaks? Teavad paljud ju omast käest, et tervist ei pruugi jätkuda praegusegi pensionieani ja tööandja eelistab ikka nooremaid.

Kolmandikul Eesti täiskasvanutest pole mingit erialast haridust. 21. sajandil, mil teadmised vananevad kiiremini kui eales varem, pole võimalik vaid üldharidusega kõrge eani töötada. Kui inimesel puudub õpiharjumus, siis on teda raske ka 50-, 60- või 70-aastasena uuesti koolipinki tuua. Kuigi viimastel aastatel on kasvanud ka vanemaealiste osalemine elukestvas õppes, jääb see endiselt alla 10%.

2050 võiks aga kõik olla hoopis teistmoodi

Elukvaliteet eakana võiks sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist, 60% 70-aastastest võiks kas täis- või osakoormusega veel töötada, elukestvas õppes osalemise määr võiks mitte sõltuda vanusest. Inimestel (sh eakatel) võiks olla mitmekülgseid oskusi, mis aitaks neil töötada mitmel erialal ja kohas ning samaaegselt veel õppida. Vaadates praegust olukorda ja tulevikku, pole reaalne, et juba täna tegutsemata võiks nii minna.

Uue eakuse rahvakogu otsib ideid

Uue eakuse rahvakogus otsime ideid, kuidas inimesed tulevikus võimalikult kaua ja õnnelikult töötaksid, õpiksid ja elaksid.
Ideid ootame veebiaadressil uuseakus.rahvaalgatus.ee neljal teemal:
– Kindlustatus ehk kuidas tagada elamisväärne sissetulek eakana ka edaspidi?
– Eneseteostus ehk kuidas inimesed õpiksid ja töötaksid kõrge eani?
– Tervis ehk milline võiks olla lahendus, et inimesed ei lahkuks tööturult enneaegselt terviseprobleemide tõttu?
– Kohanemine ehk mida peaks tegema, et pensionisüsteemi muutused oleksid kõigile lihtsad ja arusaadavad?

Ideed jõuavad sügisel parlamenti
Uue eakuse rahvakogu on pikk protsess, mille peamised tegevused on koondunud 2017. aasta kevadesse. Kuni 6. aprillini kogume veebilehel uuseakus.rahvaalgatus.ee ideid. Kui ideed on kokku korjatud, siis aprilli jooksul hindame koos ekspertidega erinevatelt elualadelt ideede asjakohasust ja rakendatavust Eestis.

Mais toimuvad teemaseminarid, kus ideede autorid koos ekspertidega valivad välja suurima positiivse mõjuga ideed. See etapp on vajalik selleks, et anda ideede autoritele tagasisidet ja leida ühe probleemi lahendamiseks just kõige parem viis.

Mai teises pooles paneme teemaseminaridel toetuse saanud ideed üles rahvaalgatusveebi, kus inimesed saavad nende toetuseks allkirju anda.

Kui idee on kogunud 1000 allkirja, siis saadetakse see riigikogusse arutamiseks.

Uue eakuse rahvakogu on meie kõigi ühine pingutus, et muuta tuleviku 70-, 80- või 90-aastaste elu paremaks. Seetõttu hoidke oma vaim virge, mõelge kaasa ja esitage oma idee juba täna.


Ants Kangur,
ettevõtja, Saaremaa seeniormeeste klubi juhatuse liige:
Et tuleviku eakate elu oleks parem kui praegustel pensionäridel, siis loomulikult peaks pension suurem olema. Meie ühiskond on muutunud rahaühiskonnaks – raha määrab, mis sa endale lubada saad. Kas saad pensionärina kuskile kaugemale eriarstile minna, kas saad soojale maale reisida või mitte – see sõltub ju pensioni suurusest. Pensionipõlveks tasub valmistuda aegsasti. Mina jagaksin praegused pensionärid kahte gruppi. Need inimesed, kes mõtlesid kümmekond aastat enne pensionile minekut, kuidas nad siis elama hakkavad, on tükk maad paremas seisus kui need, kes selle probleemiga üldse ei tegelenud. Ja kui ühel päeval vormistasid oma pensioni, oli ehmatus suur.

Kuna olin enne pensionile jäämist tegev ettevõtluses, näen, et kõik meie poliitikud tegelevad sellega, kuidas olemasolevat raha jagada. See on kirja pandud ka valimisprogrammides. See osa aga, kuidas raha juurde tuua, on väga tagasihoidlik. Seeniormeeste klubi juhatus kohtub kuu lõpus ja hiljem saab kokku kogu klubi. Siis ehk arutame meestega seda eakuse rahvakogu ideed. Mitu pead on ikka mitu pead.

Tiiu Kallas,
Saare maakonna pensionäride ühenduse juhatuse liige:
Usun, et see, kui elu paremaks muutmiseks saavad oma ideid esitada tavalised inimesed, on parem, kui et kõike nii-öelda ülevalt poolt otsustatakse. Iga inimene teab ju rääkida enda ja oma lähedaste seisukohast. Praegu ei ole eakate elu just kiita – tuleb ju püüda oma väikese pensioniga kuidagi läbi ajada. Leidub küll neid, kel on lisateenimise võimalus, ent palju on neid, kel seda pole. Kui tulevikus praegusest rohkem eakaid töötama peab, peavad ka töökohad olema paindlikud – kõik ei jaksa ju täiskoormusega tööd teha. Ehk saaksime meiegi oma ühendusega rahvaalgatusele mõne idee esitada. Saame juhatusega varsti kokku ja võib-olla käsitleme seda teemat.

Print Friendly, PDF & Email