Nohu ja kibeda kurguga – tööle või tõvevoodisse? (8)

CV Keskuse küsitluses tunnistas koguni 92,5% inimestest, et on haigena tööl käinud. Enamasti tehakse seda materiaalsetel põhjustel, osa vastanuist märkis aga, et kui nad haiguslehe võtaksid, jääks töö tegemata.

Nii on paljud dilemma ees, kas tõbisena tööpostil kangelast mängida või kodus end ravida.

Erik Keerberg, elektroonikafirma Ouman Estonia OÜ juhataja:

Statistika on üks asi, tegelik elu ilmselt natuke teistsugune. Kahtlemata võib nii olla, et osa inimesi käib haigena tööl sellepärast, et esimeste haiguspäevade eest raha ei saa.

Kindlasti on ka meie ettevõttes inimesi, kes haigena tööle tulevad. Aga et regulaarselt haigena tööl käidaks ja selline käitumine valdav oleks, ma uskuda siiski ei taha.

Silmnähtavate haigustunnustega – tilkuva nina ja köhaga – meil enamasti tööle siiski ei tulda ja inimesed on siis pigem kodus. Seda näitab ka statistika – haiguste perioodil kasvab meil haiguslehel olnud inimeste hulk hüppeliselt. Viimase kahe-kolme kuu jooksul on erandkorras protsentuaalselt palju inimesi olnud haiguslehel. Kas ise haiged või oma haigete lastega kodus. Ja kui inimene tulebki tööle silmnähtavalt haigena, siis tootmisjuht või grupijuhid soovitavad tal parem koju minna.

Ühest küljest tahaksin loota, et haigena siiski tööle ei kiputa. Teisalt aga on inimesi tööle muidugi vaja. Olen ka ise haigena tööl käinud.

Kalle Koov, Saaremaa tarbijate ühistu juhatuse esimees:

Kui see haigena tööl käinute protsent on tõesti üle 90, siis kindlasti on nende seas ka meie inimesi. Oleme ju Saaremaa suurim tööandja. Meil on väga töökas kollektiiv, seega võib sellist asja kindlasti ette tulla. Muidugi – kui inimene tunneb ennast halvasti, on tal õigus tööle mitte tulla, anda sellest teada ja võtta enda ravimiseks vaba päev.

Küllap on üks peamisi põhjuseid, miks haigena siiski tööl käiakse, see, et inimene kardab palgas kaotada. Kolm esimest haiguspäeva on ju tasustamata. Et koju jäädes ülemuste silmis halba valgusesse satutakse – eks see olene muidugi kollektiivist. Meil on vastupidi: kui keegi haigena leiab, et ta peab siiski tööd tegema, on juhatajal tükk tegemist haigele selgitamisega, et sel oleks mõistlik siiski koju minna. Et terveks saamine on palju tähtsam.

Merike Rüütel, Valjala perearst:

Miks inimesed haigena siiski tööle lähevad, ma sada protsenti vastata ei oska. Kui näeme, et inimene on haige, siis püüame teda veenda, et ta peaks aja maha võtma ja puhkama – siis paraneb kiiremini. Vahel juhtub ka seda, et inimene haiguslehte ei võta, vaid loodab haigena tööl käies kuidagi hakkama saada. Et see päris tavaline asi oleks, õnneks öelda ei saa. Pigem jäädakse ikka koju.

Vahel viivad vanemad lasteaeda ja kooli ka köhas ja nohus lapsi. Samas on nohusid erinevaid. Allergiline nohu ei pruugigi kaduda, aga lapsel viirusega kaasneva nohu korral veename küll vanemaid, et nad peaksid haige lapsega koju jääma.

Vahel kardetakse, et tööl vaadatakse haiguslehele jäämise tõttu viltu. See, kuidas tööl suhtutakse sellesse, et töötaja oma või lapse haiguse tõttu koju jääb, sõltub kollektiivist. On selliseid kollektiive, kus saadakse sellest aru. Tõenäoliselt on ka selliseid kollektiive, mille sisesed suhted ei ole nii head ja kus on karm kord. Tõsi, meie seas on ka õrnema tervisega inimesi, kes on väga sageli haiged, kes korjavad üles vaata et iga viiruse, aga pole midagi parata. Ikkagi peaksid ka nemad kodus paranema, mitte haigena tööl käima.

On ka selliseid ameteid ja töökohti, mis ei võimalda haigena koju jäämist – töö jääks lihtsalt tegemata.

Mina perearstina arvan siiski, et kiiremaks paranemiseks tuleks koju jääda. Ning lapsed peaks nende tervise huvides kindlasti koju paranema jätma – nii saab kiiremini terveks.

Piret Kaasik, lasteaiaõpetaja ja lapsevanem:

See haigena tööl käimine on teema, mis kütab kirgi. Muidugi väheneb koju jäämisel sissetulek ja paljud käivad just seetõttu haigena tööl. Inimestel on palju rahalisi kohustusi, samuti ei soovita elatustasemes kaotada.

Aga lisaks sellele, et käiakse ise haigena tööl, viiakse ka haiged lapsed lasteaeda ja kooli. See on probleem, et osa vanemaid toob oma lapse lasteaeda, vaatamata sellele, et laps on haige. Pigem arvestatakse enda kui lapsega. Vanem kardab rohkem oma töökoha ja sissetuleku pärast kui lapse tervise pärast.

Ja tõepoolest mõjutab haiguslehele jäämine ka töökäitumist. On ju väikese lapsega töötaja tööandja jaoks risk, kuna väike laps on sageli haige ja vanemgi peab seetõttu haiguslehele jääma.

Kurb on aga see, et vanem ei teadvusta endale piisavalt, et lapse enesetunne on kehv ning tal on lasteaias halb ja ebamugav olla. Kui rühmas on kümme-kakskümmend last, on müratase palju kõrgem kui kodus, on tegevused, kus peab mugavustsoonist välja tulema. Peab pingutama ja korraldusi täitma. Vanem aga ei suuda panna ennast lapse olukorda.

Mina ise haigena tööl ei käi. Võin seda kinnitada, sest olen väga tugeva tervisega. Olen oma tervisesse panustanud, selle nimel vaeva näinud. Ma ei ole kunagi pidanud haiguslehte võtma. Algavate haigusnähtude korral olen end nädalavahetusega terveks ravinud. Kui mul endal või mu lastel on pisikegi märk algavast nohust või kurk tundub pisut kibe, asun kohe tegutsema, et terveks saada. Teen auru või kuuma sinepiga jalavanni, kasutan kurgupastille.

Kui ähvardavale haigusele kohe jaole saad, siis ei haigestugi. Soovitame ka lapsevanematele: kui on märke, et laps pole päris terve, võtke nädalavahetusele lisaks üks päev lapse ravimiseks, sageli polegi rohkem vaja. Paraku suur osa vanematest seda nõu kuulda ei võta.

Elli Tänavots, Saaremaa Spaahotellide teenindusjuht:

Kõlab egoistlikult, aga ma ise olen samuti haigena tööl käinud. Ka palaviku, nohu ja köhaga. Ja teinud seda korduvalt, sest oma töökohustuste tõttu ei saa ma endale lubada nii äkki koju jääda. Oma tööülesandeid ma nii ruttu kellegi teise kaela lükata ei saa.

Haigena tööl käija peale hästi ei vaadata. Muidugi pole ma ka ise ennast siis hästi tundnud – tõbisena võid ju haigusepisikuid teistele levitada. Samas – haigena tööle läinuna olen püüdnud suhtlemisest ja pisikute levitamisest hoiduda. Näiteks köhatanud räti sisse ja käsi desinfitseerinud. Oma õigustuseks võin öelda, et õnneks olen siiski väga harva haige olnud.

Taimi Susi, kodune lapsevanem:

See haigena tööl käimise teema on mulle tuttav. Kindlasti on põhjus, miks nii tehakse, see, et koju jäämine mõjutab sissetulekut ja kardetakse ka tööst ilma jääda. Elada on aga vaja. Kõige rohkem mõjutab haigena koju jäämine üksi elavate inimeste ja üksikvanemate sissetulekut.

Minagi olen ülemiste hingamisteede viirustesse haigestunult tööl käinud. Kahetsen seda, kuna sellest tekkis mul iga-aastane bronhiit. Kõige hullem on aga, et haigena tööl käies me ju ei mõtle, et anname teistele niimoodi viiruse edasi.

Isegi mu tädi, kes töötab kõrgel ametikohal ja teenib päris korralikku palka, ei saa endale haiguslehte lubada, kuna arved vajavad maksmist ja lastel peavad kõik asjad olemas olema.

Print Friendly, PDF & Email