Vilma Rauniste 75 – Ajakirjanikutöö pakub häid emotsioone

TUDENG VÄÄRIKATE ÜLIKOOLIS: Vilma Rauniste ütleb, et see kool on talle andnud palju uusi teadmisi ja võimaluse intervjueerida akadeemikuid, väärikaid õppejõude.
MAANUS MASING

Pöide vallas Reina külas sündinud Vilma Pihl seadis juba plikatirtsuna endale eesmärgiks agronoomiks saada. Pärast Orissaare keskkooli lõpetamist saigi temast tollase Eesti põllumajanduse akadeemia agronoomiateaduskonna tudeng.

“Juba 6–7-aastaselt hakkasin kodumajandis jõukohast tööd tegema. Maatöö mulle meeldis ja ma ei osanud midagi muud tahtagi. Nii minust pärast keskkooli lõpetamist EPA tudeng saigi,” vaatab Vilma ajas tagasi.

Kõrgkoolis meelitati õppetöös häid tulemusi näidanud saarlast tööle teadusasutusse, taimekasvatuse instituuti, kuid Vilma jäi endale kindlaks, öeldes pakkujaile, et õpetatud agronoome vajab ka Saaremaa.Agronoomidiplom taskus, asus Vilma kodusaarel edendama Kalevi kolhoosi taimekasvatust. “Sel ajal oli majandis vaid üks agronoom. Pärast agronoomid spetsialiseerusid. Eraldi olid seemnekasvatuse-, rohumaade-, taimekaitseagronoomid. Poolteist aastat sain seal olla, siis tuli pere loomine,” meenutab juubilar.

Agarale agronoomile oli silma peale pannud rajooni peazootehnik Valdur Rauniste. Nüüd on Vilmal ja Valduril kuld­pulmadki (2016) peetud. Vilma Raunistest sai peagi maaparandusvalitsuse rohumaadeagronoom, seejärel spetsialiseerus ta taimehaigustele ja kahjuritele. “Varumisministeeriumi periood oli kõige pikem ja ka kõige raskem. Üleliidulisi varumisplaane andis täita. Mul oli vaja suhelda nii majandijuhtidega kui ka töötleva tööstuse asjameestega, ka külanõukogu esimeestega. See nõudis minusuguselt üsna suurt pingutust. Lõppkokkuvõttes läks asi korda. Olin selles ametis senikaua, kuni varumisministeerium hingusele läks,” räägib juubilar.

Edasi sai kogemustega põllumajandustöötajast maavalitsuse majandusosakonna pea­spetsialist. “Täpselt kümme aastat tagasi sain maavalitsusest hundipassi. Põhjuseks oli vanus. Arvati, et 65-aastasele niisugune ametipost enam ei sobi. Koju ma aga veel ei jäänud. Aprillis saab mul ajakirjaniku­ametis Meie Maas kümme aastat täis,” teeb Vilma ülevaate.

Mida lehetöö annab? Vilma ütleb, et ajakirjanikuna on ta saanud kõige rohkem positiivseid emotsioone. Indu ajakirjanduspõllul tegutsemiseks annavad ka Vilma hobid. Tragi naine osaleb koguni neljas kollektiivis. Juubilar tantsib trupis Pind Päkka ja naisrühmas Marleen, teeb kaasa Õie Väli sõutantsutrupis ja käib võimlemisrühmas.

Vilma on kaheksakordne vanaema ja tal on üks lapselapselaps. Poegi on Vilmal ja Valduril neli.

Juubilari õnnitleti eile ka väärikate ülikoolis. Viis aastat on ta vahendanud seal räägitud teemasid ka lugejaile.

Kolleegile õnne ja tugevat tervist soovivad ka Saarte Hääl ja Kadi raadio.

Print Friendly, PDF & Email