Saare maakonnas on ligi 15 000 lammast ja 10 000 lihaveist

UUS TÕUG: Riivo Vaeti tirooli halli tõugu veis on toodud otse Austriast.
MAANUS MASING

PRIA andmeil on Saare maakond lammaste arvu poolest Eestis esimesel, veiste arvult aga Eesti maakondadest viiendal kohal.

Saare maakonnas peetakse tänavu 14. märtsi seisuga 14 541 lammast. See on üle viiendiku kogu Eesti lammaste arvust – maakondade peale kokku on PRIA registris 78 682 lammast.

“Edetabeli” teisele kohale jäävas Võru maakonnas on registri järgi vaid 6483 lammast.

Piimalehmad ja sead

Kitsesid seevastu on PRIA registris Saare maakonnas kirjas 285. Nende sarviliste arvu poolest on Saare maakond kaheksandal kohal. Enim peetakse kitsi Pärnumaal – 881. Kogu Eesti kitsede arv on PRIA andmeil 4862.

Saare maakonnas peetavate veiste koguarv on 19 946. Enim on veiseid registris Järva maakonnas – 30 611. Saaremaast eespool asuvad selles “edetabelis” veel Lääne-Viru, Pärnu ja Rapla maakond. Kogu Eesti veiste arv on 246 765.

Saare maakonna ammlehmade arv 4056 on maakondade suurim ja moodustab üle kuuendiku Eesti ammlehmade koguarvust (27 990).

Piimalehmade arvu (5264) poolest jääb Saare maakond pigem keskmiste hulka. Enim piimaandjaid peetakse Järvamaal – 13 381. Pärnumaa oma 9729 piimalehmaga jääb teisele kohale. Kokku on piimalehmi PRIA andmeil Eestis 86 153.

Lihaveiseid on Saare maakonnas aga tublisti rohkem kui teistes maakondades – 9896.

PRIA värskeimad andmed sigade arvu kohta pärinevad möödunud aastast, kuna rõngassabade arv on tarvis teatada kord aastas 1. mai seisuga. Statistika näitab, et Saare maakonna 11 “tegevuskoha” peale peetakse kokku 28 396 siga. See annab Saaremaale kärssninade arvu poolest 4. koha. Enim peetakse neid loomi Viljandi maakonnas, kokku 80 363. Lääne-Virumaal on neid 53 266 ja Põlvamaal 29 004.

Üle 1400 munakana

“Munakanade puhul registreeritakse kanakohtade arvud kanalates ja seda juhtudel, kui kanala maksimumvõimsus on 350 või rohkem munakana või kui mune toodetakse müügiks,” ütles PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.

Saare maakonnas oli eilse seisuga selliste kanalate maksimumvõimsus kokku 1484 munakana. “Lisaks on loomapidajad registreerinud loomapidamisrajatisi, kus peetakse nt hanesid ja parte, aga nende puhul ei kajastu lindude arvud,” lausus Sarv-Kaasik.

Ka mesinikud teatavad mesilasperede arvud kord aastas 1. mai seisuga. Mullu mai algul tegutses Saare maakonnas seega 269 mesilat, mesilasperesid oli aga kokku 2177.

Mesilasperede arvu poolest on Eestis esirinnas Pärnumaa 3611 mesilasperega, järgneb Tartumaa 3239 perega. Kõige vähem mesilasperesid on kirjas Hiiumaal – 445.

Mesilaid on enim Lääne-Virumaal – 311. Järgneb Saare maakond 269 mesilaga. Eestis kokku oli mullu mai algul 2467 mesilat ja 24 585 mesilasperet.


Riivo Vaet katsetab erinevate tõugudega

Leisi talunik Riivo Vaet on paljuski tüüpiline Saaremaa lihaveisekasvataja, kes peab loomi kasinale pensionile lisa teenimiseks.

“Aasta lõpus oli ikka päris arvestatav summa hoiuarvel,” ütles Uustalu talu peremees Riivo Vaet, kelle loomapidamisest saadud tulu koos pindalapõhiste toetustega ulatus möödunud aastal
20 000 euroni. Riivo sõnul on lihaveis maal elavale inimesele igati hea võimalus madalale pensionile vaatamata korralikku sissetulekut teenida. “Iga aasta müün 5–7 looma, see teeb siis 5000–7000 eurot lisatulu,” rääkis Vaet. “Sellega võib rahulikult ära elada, lisaks on tegevust.”

Riivo Vaet on Leisi aleviku külje all Veske külas loomi pidanud juba 20 aastat. Esmalt oli tal väike piimakari, ent 2011. aastal tegi ta piimatootmisele lõpu, kuna kümmekonna piimalehma pidamine nõuab tema sõnul küll üksjagu vaeva, ent kasumit annab vähe.

Lihaveistest on talunik katsetanud erinevate tõugudega. Esmalt oli šarolee, seejärel lisandusid aberdiinid ja piemonted, kellel kõigil oma head ja vead. Nüüd on Riivo läinud üle simmentali tõu peale. “Sellel tõul on poegimine palju kergem kui šaroleedel, kus peaaegu iga teise poegimise juures on abi vaja.”

Karja uusim liige on aga alles 2015. aastal Eestisse toodud tirooli halli tõugu, kelle taluniku koostööpartner Baltic Vianco tõi hiljuti otse Austriast väiketalust. Tirooli tõu puhul tõstetakse esile suurt kasvu, head piimakust ja rahulikku iseloomu. Riivo on elevil ka seetõttu, et loom on viimaseid päevi tiine, lehe trükkimise ajaks ehk juba poeginudki.
Ain Lember


Lambakasvatus kui äri ja elustiil

Mustjala vallas tegutseva Taavi Eigo jaoks on lambakasvatus nii elustiil kui ka äri. FIE-na tegutsev Eigo astub oma lambakasvatajast isa Kaido Eigo jälgedes. “Juriidiliselt olen lambakasvatajana tegutsenud üle viie aasta, tegelikult aga vanemate kõrvalt kümme,” ütleb ta. “Miks ma seda teen? See on natuke nagu elustiil, samas on see äri.” Mustjala vallas Küdema külas lambaid kasvatava Eigo karja kuuluvad gotlandi tõugu loomad, samuti eesti valgepea tõu ristandeid erinevate tõugudega. “Lambaid on mul praegu kolmesaja kandis,” märgib Eesti lambakasvatajate seltsi juhatusse kuuluv Taavi, lisades, et kavatseb põhikarja järgmisel aastal suurendada.

Eigo möönab, et elusloomade müük on keeruline, aga toetused hoiavad äri siiski plussis. “Kui küsida, kumba on kasulikum kasvatada, kas lammast või veist, siis veisekasvatamine on ehk lihtsam, kuna veisel on vähem parasiite,” räägib Eigo. “Samas, lammas peaks ühel hektaril rohkem liha tootma kui veis – seega peaks lammas olema kasulikum kasvatada.”

Gotlandi lambaid kasvatab Eigo eeskätt karusnaha ja villa saamiseks. “Mu ema vildib väga palju ja tema jaoks käib väga suur lammaste valimine – kellel on parem vill, see jääb karja,” räägib Eigo. Villale väärilist turgu leida on tema hinnangul siiski raske.
Monika Puutsa

Print Friendly, PDF & Email