Ainus püsielanik tunneb üksindust (1)

VABATAHTLIKE ABI: Jaanuaris aitasid vabatahtlikud päästjad Kaupo Heinlaid, Koit Kull ja Leonid Luptov Elsa Vatteril heinapalle karjamaale lükata.
Erakogu

Enam kui 20 aastat tagasi Kesselaiule kolinud ja möödunud suvel leseks jäänud saare ainuke püsielanik Elsa Vatter koges lõppeval talvel seninägematut üksindust.

Pärast abikaasa surma Kesselaiu saarevahi ameti üle võtnud Elsa Vatter rääkis eile Saarte Häälele, et viimati nägi ta inimest näost näkku 11. veebruaril, kui talle toodi kütust ja toiduaineid. Enne seda oli naine samuti pidanud kuu aega ihuüksi toime tulema. “Hirmu ei tunne, aga üksindustunne tuleb peale,” lausus ta.

Ühtekokku pole Elsa Vatter saarelt ära käinud järjepanu viis kuud, mida on rohkem kui kunagi varem. “Kui abikaasa veel elas, siis tema sõitis paadiga ja sai ikka vahetevahel välja,” ütles Elsa Vatter. “Mina ei sõida ei traktori ega paadiga ja mul ei ole, kes mind sõidutab.”

Kui vahepeal poleks vabatahtlikelt merepäästjatelt ja Kesselaiu hooajalistelt elanikelt abi saabunud, oleks toidu- ja kütusevaru praegu juba otsas. “Kui meri nüüd lahti läheb, siis esimene, kes kindlasti tuleb, on Indrek (Almann). Ta helistab alati ette ja siis ta toob mulle poest, mis tarvis on,” rääkis saarevaht. “Nälga ma veel ei sure, mul on järel liha, kartulit, kapsast ja makaroni.”

Kuna saarel elektriliinid puuduvad, tuleb voolu toota tuulegeneraatori, päikesepaneeli või bensiinil töötava generaatoriga. Pimedal ajal saab loota just viimase peale. “Televiisorit vaatan ainult õhtul, “Aktuaalse kaamera” vaatamiseks kulub umbes pool liitrit kütust,” rääkis Elsa, kes ressursi kokkuhoidmiseks vaatab telekat küünlavalgel. Lisaks televiisorile on Elsale seltsiks tütre ja õe pea igapäevased telefonikõned, ka talvisel ajal mandrikodus elav kesselane Indrek Almann on sagedane helistaja.

1993. aastal Kõmsilt koos abikaasa Urmasega majakavahiks tulnud Elsa Vatter mõtles hiljuti esmakordselt ka Kesselt lahkumise peale, kuid kevadsuvine periood, veisekari ja saarevahi palk hoiavad teda jätkuvalt Kesselaiul kinni. Elsa sõnul ei kujuta ta ette 8-tunniseid tööpäevi kusagil mandril. “Indrek ütles, et katsuks seda asja ajada nii, et saaksin talvel külmaga kasvõi paariks nädalaks mandrile,” rääkis saarevaht, kellel on Kõmsis kolmetoaline korter. “Et vahepeal saaks väljas ka käia.”

Print Friendly, PDF & Email