Legendid paelusid suuri ja väikeseid

Kodukoht ja emakeel – need on ühed tähtsamad asjad, mis teevad meist need, kes me oleme. Isegi meie maja, Pihtla kooli lasteaiaosa sõimerühma lapsed teavad, et nad on eestlased ja samal ajal saarlased ning et nende kodu asub Pihtla vallas.

Mis on veel parem, kui tähistada oma koduvalla 25. sünnipäeva (mis oli 12. märtsil) ja emakeelepäeva Pihtla valla huvitavatest paikadest rääkivate legendide jutustamisega.

Legendide hommiku avas Pihtla kooli direktor Elna Õunpuu, kes jutustas oma ämmalt kuuldud loo selle kohta, kuidas ehitati Püha kirik. Ta lisas legendile huvitavaid fakte kiriku ajaloost. Vanema rühma õpetaja Viive Samson kõneles oma emalt kuuldud loo Pälla mõisast, mille olid kunagi rajanud viikingitest mereröövlid. Erilist elevust tekitas laste seas muidugi see, et osa mereröövlite peidetud varandusest pidi siiani veel kusagil maa sees peidus olema. Teine vanema rühma õpetaja Mai Pääsk rääkis aga Saaremaa vägilasest Suurest Tõllust, kelle kodu asus teadupärast siinsamas lähedal Tõllustes. Sealse ohvrikivi ja vana looduskaitsealuse tamme pilte vaadates said lapsed ettekujutuse sellestki, kui vägevaid jälgi suutis Suure Tõllu käsi kivisse jätta ning kui sügavad küünejäljed oli tammetüve sisse suutnud vajutada Vanapagan. Noorema rühma õpetaja Kaili Kaasik jutustas Kaali kooli õpetajalt Aime Nuudilt kuuldud legendi Kaali järve tekkeloost.

Pärast lugude kuulamist läksid koolilapsed õigekirjavõistlust pidama ja traditsioonilist emakeelepäeva ajalehte koostama. Lasteaialapsed said aga õpetaja Piret Aaviku eestvedamisel regilaule laulda ja rahvalikke ringmänge mängida.

Meie, õpetajad, jäime hommikuga rahule ja tundus, et ka lastele meeldis. Kuna sellel hommikul kuuldu oli vaid murdosa meie kodukandi rikkast kultuuripärandist, tuli idee võtta teine kord ka lapsevanemad kampa ja minna kõik koos Pihtla vallas asuvaid põnevaid paiku kohapeale uurima.

Kaili Kaasik

Print Friendly, PDF & Email