Gümnaasiumireform – poolt või vastu? (7)

“Viimasel nädalal vestlesin gümnaasiumireformi teemal meie kooli paarikümne õpetajaga,” kirjutab Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro koolilehes SÜG-Press. “Kõige levinum seisukoht oli segadus ja otsustamatus.”

Ühest küljest ei osata öelda, kas riigigümnaasium on hea või halb, teisalt arvatakse, et õpilaste õpitulemused igal juhul langevad.

Ühed arvavad, et riigigümnaasium tuleb Saaremaale igal juhul teha, sest õpilasi on just ühe kooli jagu. Teised ütlevad, et kaks kooli Kuressaares on parem, sest valikuvõimalus on oluline. Suhteliselt üksmeelselt leitakse, et ühe gümnaasiumi korral peab igal juhul tekitama lävendi sissesaamiseks ja et tegelikult peaks see juba praegu kehtima.

Kolm värvikamat lauset on: “Mõistus ütleb riigigümnaasiumile jah, süda aga ei.”; “Vilistlasena on kahju, õpetajana ei näe muud võimalust.”; “Riigigümnaasiumi poolt, sest võistlemine vähenevate laste nimel pole enam eluterve konkurents.”

Lausete tagamaaks on suuresti osa õpilaste liiga kergekäeline loobumine pingutamisest paremate õpitulemuste nimel.

Siiski – üsna paljud õpetajad ütlevad, et ei saa aru riigigümnaasiumi fenomenist, sest pole olnud miskit näha tekkinud riigikoolide kvaliteedihüppest. Ja üsna mitmed ei saa aru, miks senine turvaline 12-klassiline kool järsku sobimatuks on kuulutatud.

Muret teeb ka raha roll – ühest küljest häirib, et raha oleks nagu tähtsam kui inimesed, teisalt aga, et miks ei võiks edukale koolile selle veelgi edukamaks muutumiseks raha eraldada ilma etteaimamatu tulemusega “ümberlõikamist”.

Nii võiks mõtisklema jäädagi ja tundub, et seda ongi vaja, ehk vaja on laiapõhjalist arut­elu, mis kaasab nii õpetajad, lapsevanemad, õpilased, vilistlased, kogukonna kui ka omavalitsuse koos volikogu ja kogu uueneva Saaremaaga.

Tarku mõtteid meile kõigile!

Print Friendly, PDF & Email