Eesti panustab suursaarte kaitsel Kaitseliidule

Erinevalt Rootsi tegevusest Gotlandil pole Eestil praegu plaanis oma suursaartele kaitseväe väljaõppetaristut ja väeosi viia. Eesti panustab suursaarte kaitsel Kaitseliidule.

“Saarte kaitse on Eesti kaitsmisel olulise tähtsusega, aga selleks ei pea rahuaegne väljaõppekeskus asuma Saare- või Hiiumaal. Eesti sõjalise riigikaitse seisukohalt ei ole kaitseväe rahuaegsete väeosade paiknemine kriitilise tähtsusega, kuna kaitseväe sõjaaegne kiirreageerimisstruktuur on reservis, mobiliseeritakse vastavalt vajadusele ja liigutatakse vajalikku Eesti piirkonda,” ütles ERR-ile kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja asetäitja kolonel Vahur Karus.

“Saaremaa ja Hiiumaa on rahu-, kriisi- ja sõjaajal kaitstud eelkõige Kaitseliidu poolt, kes kaitsmist ka pidevat harjutab,” sõnas Karus.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso rõhutas samuti, et rahuajal tagab saartel julgeoleku Kaitseliit. “Saaremaal on täna ca 750 kaitseliitlast ja Hiiumaal ca 200. Kuressaarde rajatav täiesti uus Kaitseliidu taristu ja lasketiir parandavad kohaliku tasandi väljaõppe kvaliteeti päris tugevalt,” kommenteeris Hanso.

Rootsi lõpetas sõjaväelaste alalise kohaloleku Gotlandil 2005. aastal, kuid 2015. aasta märtsis otsustas valitsus sõjalise kohaloleku saarel taastada. Venemaalt lähtuvat sõjalist ohtu silmas pidades peetakse Gotlandi strateegilise tähtsusega saareks ja üheks nõrgaks lüliks Läänemere julgeoleku tagamisel.

“See, et Rootsi on otsustanud oma sõjalise kohaloleku Gotlandil taastada, on meie seisukohalt igati tervitatav. Peame mõistma, et tegu on Rootsi ranniku Läänemere-poolse osa kõige idapoolsema piirkonnaga. Kui me räägime Eesti suursaartest, siis hetkel sinna sõjaväeosasid plaanis rajada ei ole,” selgitas Hanso.

Uudistetoimetus/ERR

Print Friendly, PDF & Email