Jahimehed lasid Saaremaal sigu rohkem kui nõutud (2)

Jahindusaasta lõpu ehk 1. märtsi seisuga oli maakonnas kütitud 4465 siga, mis on 65 võrra rohkem kui keskkonnaameti etteantud miinimumkohustus.

Arvuliselt enim sigu kütiti Laugi (403, täitmine 139%), Tamse (294, 153%), Torgu (282, 103%), Liiva (282, 147%) ja Salme (275, 80%) jahialal. Kõige kesisemaks jäi limiidi täitmise protsent Kallemäe (44), Kuressaare (47), Valjala (69) ja Metsküla jahialal (69). Koos metsast leitud hukkunud metssigadega (115) küündib limiidi täitmine 104 protsendini.

Saarte jahimeeste seltsi tegevjuhi Ive Kuninga sõnul oli lõppenud jahihooaeg töine. “Just töine, sest hobist on asi juba päris kaugele läinud. Keelde, käske ja kohustusi tuleb ustest ja akendest. Seepärast kiitus kõigile jahimeestele, kes ei ole alla vandunud ja teevad omalt poolt kõik, et sigade arvukust vähendada,” rääkis ta. Jahimehed mõistavad Kuninga sõnul, et katkupuhangu taandumiseks on vaja sigade arvukus võimalikult madalaks viia. Jahihooaja lõpuks oligi mõnes jahipiirkonnas juba üksiku sea jälgede nägemine haruldus, kuid mõnes piirkonnas liikus neid ikka veel karjade kaupa.

“Minul on küll tekkinud küsimus, et kui Euroopa Liit, kelle juhendite järgi SAK-i likvideerimist korraldatakse, teab, kuidas katkuga võidelda, siis miks me täna üldse selles olukorras oleme? Katk on lõunast põhja poole tulnud juba 20 aastat, vahest oleks siis kusagil levik peatunud,” rääkis Kuningas.

Seakatkust puutumata on maakonnas tänaseks vaid Muhu saar ja kaks jahipiirkonda Saaremaal – Kihelkonna ja Kuumi.