PARGI LASTEAED 70: Sõja lõpp tõi vajaduse lasteaia järele (4)

NAGU SILGUD TÜNNIS: Niisuguste presendist raamide peal magati veel 1960. aastate esimesel poolel. Hiljem need keelati, kuna pidid seljale kahjulikud olema, ja lapsed said kappvoodid.
ERAKOGU

Kuressaare vanim lasteaed on näinud kummalisi aegu, mil maja tuli jagada ohvitseriperega ja laste lugema õpetamine oli suisa keelatud.

Pikka aega Kingissepa 1. ehk praeguse nimega Pargi lasteaias kasvataja ja õppealajuhatajana töötanud Leida Kers on lasteaia kroonikasse kirja pannud, et suur vajadus lasteaia järele tekkis linnas pärast sõda. “Naistel tuli tööle minna, et oma peret toita,” põhjendab ta.

Juba 1945. aasta oktoobris tehtigi tulevasele juhatajale Aliide Arule ettepanek organiseerida linna lasteaed. Selleks taotleti ühte pargiäärset maja. Sõjaväelased ei vabastanud aga sealseid ruume ja nii jäi organiseerimine katki, nendib Kers kroonikas.

Uuesti määrati Aliide Aru juhatajaks 1946. aasta augustis. Siis asus ta taotlema Maagi aeda (praegune asukoht) ja sealset maja, mille ühes pooles elas mereväeohvitser oma naisega. Maja saadigi ja otsiti ka esimesed inimesed tööle.

Nende seas oli Helmi Aulik, villavabrikus töötanud naine, kel pedagoogilist haridust polnud. Küll aga oskas ta hästi pilli mängida ja laulda ning arvati seetõttu ametisse sobivat. Hiljem olidki lasteaialapsed oodatud esinejad nii kultuurimajas kui ka kõlakoja kaare all. Üles astuti ka raadios.

Alustati 30 lapsega

Lasteaia käsutusse antud neli tuba kraamiti puhtaks ja 1947. aasta mais alustati kahe rühma ja 30 lapsega. “Töö toimus eesti keeles,” lisab Kers. Paar aastat hiljem kolis ohvitser välja ja saadi veel ühe rühma jaoks ruumi.

“Maakonna täitevkomitee ja lasteaia šefi Kuressaare tarbijate kooperatiivi kaasabil tehti ära remont ja nüüd täideti esialgne plaan – võeti vastu 50 last,” kirjutab Leida Kers.
Haridusasutustele määrati omal ajal šeffettevõtted, kes etendasid justkui ristiisa rolli. Hoolitsesid, et lapsed saaksid bussiga randa sõita jne. Mõned aastad hiljem sai lasteaed uue šefi – tööstuskombinaadi.

Elvi Rand-Liimi, kes läks lasteaeda tööle 1953. aastal ja pidas juhatajaametit aastatel 1954–1960, mälestustest selgub, et lasteaia majanduslik olukord oli kaunis vilets. Veidi hõlpu tõid haridusministeeriumi töötajad, kes olukorraga tutvumas käisid. Lasteaiale eraldati raha varustuse ja mänguasjade jaoks.

Kingissepas polnud aga suurt midagi saada ja nii sõitis Rand-Liim nädalaks Tallinna, kus hakkas ladusid ja poode läbi käima. “Tagasi tulles oli pool lennukit lasteaia kaupa täis,” kirjutab ta. Hiljem olla olukord juba paranenud, kuna rahandusosakond hakkas lasteaeda toetama ülelaekumiste arvelt.

Lisaks tõi tööstuskombinaat liivakastidesse liiva, oli abiks hädapärasel remontimisel ja rahvariiete valmistamisel. Abiks olid lasteaiale ka lapsevanemad.

“Uut maja lubati kogu aeg ehitada. Lükati aga aasta-aastalt edasi,” kirjutab Rand-Liim, viidates, et ega kauaks tahetud esialgsetesse kitsastesse tingimustesse jääda.

Tema mälestuste järgi tõi murrangu see, kui tolleaegne ülemnõukogu esimees Valter Klauson 1950. aastate lõpus või 1960. aastal valijatega kohtumas käis.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email