Helena Ellermaa: Saaremaa mee koostis võib olla erinev (8)

KAS TULEVANE TEADLANE? Meetaimede uurimuse koostanud Helena Ellermaa on kutsutud oma töö tulemustest rääkima üle-eestilisele mesinike kokku­tulekule Pärnus.
Maanus Masing

Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Helena Ellermaa võttis võrrelda Saaremaa mesinike meetoodangus sisalduvate taimede koosseisu ja jõudis järeldusele, et ükski mesila ei anna täna täpselt sama­sugust mett, mida ta andis eile.

Koolilõpu uurimistöös “Õietolmu vajalikkus mesilastele, mõju inimese tervisele. Õietolm Saaremaa mee koostisosana” kasutas Helena Ellermaa võrdlusena Eesti keskkonnauuringute keskuses möödunud aastal analüüsitud Saare maakonna kaheksa mesila toodangut. Laboris uuritud mesi on pärit näiteks Reekülast, Tõllustest, Orissaarest ja Muhust.

Analüüsi tulemusel selgus, et Saaremaa ja Muhu meed on väga mitmekesised oma taimse koosluse poolest, pea igas mees olid esindatud nii paakspuu, paju kui ka ristõielised. Kui Eestis on mesilate toodangus esindatud keskmiselt 13 taimeliiki, siis Saare maakonna metes leiti laboris kokku keskmiselt 23 taimeliigi õietolmu, mis näitab, et meie meed on õietolmu sisalduse poolest väga mitmekesised. Kokku leiti Saare- ja Muhumaa 2016. aastal võetud meeproovidest 36 erineva taime ja 12 erineva taimesugukonna esindajaid, lisaks veel tundmatud liigid, mida ei suudetud määrata.

Mesi erineb piirkonniti

Uuringus leidis kinnitust, et Saare maakonna erinevatest piirkondadest pärinev mesi erineb õietolmu sisalduse poolest. Metsade ja niitude läheduses asuvatest mesilatest saadud mesi sisaldab enamasti rohkem erinevate taimede õietolmu, võrreldes nende paikadega, kus mesilate läheduses on pigem vilja- ja kartulipõllud. Samuti leidis kinnitust, et kalmistute ja liigirikaste koduaedade lähedal asuvate mesilate meest võib leida eksootiliste taimede õietolmuteri.

Mahepõllumajandusega tegelevate talunike põldude läheduses paiknevate mesitarude mees võib aga olla palju ristõieliste umbrohtude õitelt korjatud õietolmu. Samas toob Helena Ellermaa välja vähemalt pealtnäha vastuolulise seiga, et mesilate lähedusse istutatud meetaimed ei pruugi hiljem mee koostises sugugi tooni anda.

On üpris tavaline, et ühe piirkonna meed võivad taimede koostiselt üsna palju erineda. Näiteks kahes Muhust pärit meeproovis, mida analüüsida lasti, domineeris kaks taime. Ühes proovis oli 58% meelespea õietolmu ja teises mees 40% paakspuu õietolmu. Muhust leitud 746 erinevat liiki taimede hulgast on paakspuu üks paremaid meetaimi. Laialdase leviku tõttu ongi Muhust saadud mees rohkesti paakspuu õietolmu.

Sarnaselt ühe Muhust võetud prooviga domineeris ka Orissaarest pärit meeproovis paakspuu (33%). Kui ühes Lääne-Saare valla meeproovis jagunes õistaimede tolmuterade hulk mees enam-vähem ühtlaselt ristõieliste, paju, roosõieliste ja paakspuu vahel, siis teises Lääne-Saare valla mee­proovis domineerisid roosõielised (45%).

Suured erinevused olid ka Pihtla vallast pärit meeproovide koostises. Reo küla mesilast võetud mees oli ülekaalus paju (55%), Reeküla mee omapära olid aga huulõielised (55%), mida teistes analüüsitud metes ei esinenud.

Tõlluste küla mesinikul Aivar Raudmetsal oli ette näidata ka 2015. aasta meeproovide andmed, millest selgus, et ühe ja sama mesiniku ühelt ja samalt territooriumilt kogutud toodang võib aastate lõikes õietolmuterade sisalduse poolest vägagi erineda. Raudmetsa mee puhul olid suurimad erinevused roosõieliste osakaalus – kui 2015. aastal oli Tõlluste mees roosõieliste taimede tolmuteri ainult 4%, siis 2016. aastal oli see tõusnud koguni 36 protsendini. Suur muutus oli ka angervaksa tolmuterade arvus.

Võrdlus Järvamaa meega

Helena Ellermaa lasi uurimistöö käigus võrrelda meie maakonna meeproove Järvamaa meeproovidega ja osaliselt leidis kinnitust eeldus, et Saaremaalt ja Muhust pärinev mesi erineb õietolmu poolest pisut Mandri-Eestis kogutud meest.

Järvamaa mees oli suurem ristõieliste ülekaal, mille põhjuseks on ilmselt mandril suhteliselt palju kasvatatav raps. Saaremaa ja Muhu metes esines seevastu suhteliselt palju paakspuud, mida Kesk-Eestis leidub oluliselt vähem. Mõlema piirkonna mees on üsna palju paju ja roosõieliste õietolmuteri. Kui Saare maakonnast pärit mees oli eripärana esindatud ka kadakas, siis Järvamaa mees oli selleks ussikeel. Nagu meiegi oma, saab ka Järvamaa mett nimetada segameeks, sest ühe taimerühma väga suurt ülekaalu mee koostises ei täheldatud.

Kahe maakonna meed erinevad tegelikult taimede poolest vähe, erinevus on aga taimedes, mis domineerivad ning annavad meele maitse ja teevad selle eriliseks, märgib Helena Ellermaa oma uurimistöös, mille juhendajad olid õpetajad Inge Vahter ja Ülle Soom.

Helena Ellermaa ütles Saarte Häälele, et ise ta paljast mett ei söö, vaid kasutab seda ainult magusainena maitsestamata kohupiimas või tees. Mingit varasemat kokkupuudet mee ja mesindusega abituriendil olnud ei ole, kuid seda põnevamaks kujunes uurimistöö.

25. märtsil toimub Pärnus üle-eestiline mesinike kokkutulek, kuhu Saaremaa mesinike pealik Aimar Lauge on Helena kutsunud oma uurimistööd esitlema. “Väike kiusatus oli ära öelda,” tunnistas poolesaja-leheküljelise uurimistöö autor. “Narr on minna inimeste ette, kes teavad sellest teemast kordades rohkem kui mina ja kes on eluaeg sellega tegelenud.”

Uurimistöö teemad pakkus Helenale välja Maie Meius, kes andis valida meetaimede ja tuulegeneraatorite vahel. Uurimistöö juhendajal Inge Vahteril on aga endal kodus mesilased ning huvitava seigana tuli ilmsiks, et esimest korda 35 aasta jooksul ei taha Vahterite mesi kristalliseeruda.

Helena Ellermaa ütles, et teadlase amet talle meeldib ja miks mitte selle poole püüelda.


Kommentaarid

Muhu mesinik Aimar Lauge:
Oleme mesinike ühingus otsustanud, et laseme oma meeproove analüüsida veel neli aastat, sest tulenevalt ilmastikust õitsevad igal aastal natukene erinevad taimed. Saaremaa ja Muhu mee liigirikkus on meie trump. Enamikust Eestist eristab meid veel ka paakspuu märkimisväärne osakaal meetaimede hulgas. Lisaks on siinne mesi mandri omast üldiselt tumedama värvusega, sest meil domineerivate taimede nektar on lihtsalt tumedam. Laboris tehtud analüüside puhul oli ootamatu, et Saaremaa mees on nii palju roosõielisi taimi, nagu näiteks õunapuud ja metsikut kibuvitsa.

Ma ei ole üheltki meie mesinikult kuulnud ega ka ise tähele pannud, et mee tulek on seotud kibuvitsa õitsemisega. Proovid näitavad aga, et kibuvits annab ikka märkimisväärselt mett. Kevadine kaunis vaatepilt, et taimed õitsevad, ei taga mesinikule veel toodangut. Näiteks võilill võib õitseda massiliselt, aga külmade ilmadega mesilased sealt nektarit kätte ei saa.

Tõlluste mesinik Aivar Raudmets:
Eks me loodame ju, et Saare meel oleks oma sõrmejälg, aga sellele kinnituse saamiseks on vaja veel natukene tööd teha. Üks saarte ja Lääne-Eesti looduse eripära on paakspuu. Paakspuu mesi ei kristalliseeru nii kiiresti kui ristõieliste mesi, vaid jääb pehmem. Kas see meeldib või mitte, sõltub tarbijast. Millise konsistentsiga mesi ühel või teisel aastal välja kukub, sõltub ainult korjemaast.

Mesinik ei saa lubada, et järgmisel aastal hakkan ma müüma kristalliseerunud mett. Kõik sõltub sellest, millise taime pealt mesilased nektarit korjavad, ja see ei ole määratletav. Näiteks minu lähedal kasvavad moldaavia tondipead ja möödunud aastal toimetasid mesilased seal väga tegusalt, aga analüüsid nende taimede õietolmuteri mee hulgas ei näidanud. Tavainimene seda ehk ei tea, kuigi oleks võib-olla huvitav teada, et ühe ja sama mesila mesi ei ole näiteks 2016. aastal sama, mis ta võib olla 2017. aastal. Inimene, kes ostab turult ainult pärnaõiemett või ainult võilillemett ja loodab seda saada samalt mesinikult ka järgmisel või ülejärgmisel aastal, ei pruugi seda tegelikult saada. Võilille-, aga eriti pärnaõiemee suhtes on aastad harva soodsad. Inimeste hulgas hinnatud pärnaõiemett saab tegelikult väga harvadel kordadel ja selleks on vaja häid tingimusi.

Mina olen näinud vaid ühel aastal, et pärnad on tõeliselt mett andnud. See oli ühe mõisapargi lähistel asunud mesilas ja see oli tõesti eriliselt soodne aasta. Rohkem pole ma oma elus näinud, et pärn oleks sellises koguses nektarit tarudesse andnud.

Print Friendly, PDF & Email