Enamik maavalitsuse ülesandeid läheb uuest aastast riigiametitele

TULEVIKKU EI TEA: Esmaspäeval kuulasid maavalitsuses kunstinäituse avamisel muuseumi töötajat Maret Soorski tähelepanelikult Raivo Peeters, Valve Heiberg, Meelis Kaubi, Jaan Leivategija ja Krista Lember. Milliseid ameteid peavad ametnikud uuest aastast, pole veel teada.
MAANUS MASING

Rahandusministeerium saatis eile kooskõlastusele maavalitsuste reformi puudutava seaduseelnõu, mille kohaselt läheb maavalitsuste töö lõpetamisel kaks kolmandikku nende ülesannetest riigiasutustele.

Paarikümnest täna maavalitsustel lasuvast ülesandest antakse kohalikele omavalitsustele üle rahvastikutoimingud, mida hakatakse korraldama maakonnakeskustes, terviseedendus ja maakonna turvalisuse alase koostöö koordineerimine, saarevahi töö ja valimiste korraldamine, samuti maakonna arendustegevus (maakonna arengustrateegia koostamine, väliskoostöö, arendusprojektid jm). Ülejäänud funktsioonid lähevad üle ministeeriumidele ja riigiasutustele.

Ühistranspordi korraldamiseks näeb seaduseelnõu ette kaks võimalust – see hakkab toimuma ühistranspordikeskuste kaudu kas maanteeameti või kohaliku omavalitsuse juhtimisel. Kuna Saaremaal praegu ühistranspordikeskust ei ole, on räägitud transpordikorralduse viimisest maanteeameti ja Pärnu ühistranspordikeskuse alluvusse, kuid saarlased on sellise korralduse vastu.

“Arutluse all on erinevaid võimalusi,” ütles maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Mika Männik Saarte Häälele. “Märtsi lõpus kohtume Saaremaa kohalike omavalitsuste esindajatega. Pärast seda oskame kommenteerida, millise variandi kasuks saarlased otsustada soovivad.”

“Haldusreformi üks eesmärk on suurendada omavalitsuste rolli ja seetõttu anname neile üle osa seni maavalitsuste täita olnud omavalitsuslikke ülesandeid ning sellega kaasnevad vahendid. See tähendab, et edaspidi on omavalitsustel veelgi suurem võimalus ise otsustada kohalikku elu puudutavaid küsimusi,” ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.

Maavalitsuste reformi eesmärk on muuta riigiasutuste ülesannete jaotus selgeks ja korrastatuks ning muuta riiklike ülesannete täitmine ühetaolisemaks. See tähendab, et kui riikliku järelevalve korraldamine viiakse senisest 15 maavalitsusest ühte valdkondlikku ministeeriumi või ametisse, siis muudab see ka teenuste kvaliteedi regionaalselt võrdsemaks.

Maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi. Valitsus otsustas maavalitsuste tegevuse lõpetada 2018. aastast. Eestis töötab maavalitsustes umbes 500 ametnikku. Erinevatel hinnangutel saab neist teistes asutustes, ka uutes kohalikes omavalitsustes, tööd umbes 300.

Print Friendly, PDF & Email