Vaimse pärandi talletamise suur töö

VAIMNE PÄRAND: Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on kantud ka kiiktoolis kiikumine, mis on üdini omane hiidlastele. Pildil on Epp Tamm ja Margit Salmar rahvakultuuri keskusest ning Valjala põhikooli üheksandik Brigitte Mihkelson.
MAANUS MASING

Eesti vaimset kultuuripärandit tutvustavate tekstide koostamine nõuab pühendumist ja aega, mida Saare- ja Muhumaa aktiivsetel inimestel on seni jagunud.

Sakla külaarengu seltsi juhatuse liikmel Agnessa Sepal läks Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekande “Talgud Saklas” koostamiseks umbes aasta. “Iga lausega pidi nii palju ära ütlema,” selgitas ta möödunud nädalal Sakla seltsimajas rändnäituse “Pärand elab!” avamisel. Sepp lisas, et mõne lause vormistamiseks läks lausa mitu päeva.

Saare maakonna rahvakultuuri spetsialist Krista Lember kinnitas, et andmete kogumine ja sissekande vormistamine on raske töö. “Ühe aastaga on hästi tehtud,” viitas ta, et selleks võib kuluda ka mitu aastat.

Juurteni välja

“Uurimise ala on päris lai,” selgitas Lember Saarte Häälele, viidates, et võimaluse korral peavad sissekande koostajad jõudma tava juurteni välja. Samuti on iga sissekande taga küsitlused ja intervjuud. Paari inimese meenutustest ei piisa kaugeltki. Esitatud sissekanded vaatab läbi rahvakultuuri keskuse vaimse pärandi spetsialist Kristi Grünberg.

Lember märkis, et tihtipeale tekib tal küsimusi ja siis tuleb sissekannet üldiselt täiendada või kohendada, enne kui see nimistus ilmub.

Rahvakultuuri keskuse vaimse kultuuripärandi pea­spetsialist Epp Tamm selgitas, et vaimse kultuuripärandi sissekande koostamine tähendab sisuliselt pärandi mõtestamist ja väärtustamist. Samuti aitab see kaasa teadmiste edasikandumisele ja säilimisele. “Kui oled selle kirja pannud, oskad ka teistele paremini selgitada,” märkis ta. Tamm toonitas, et vaimse kultuuripärandi näol ei ole piltlikult öeldes tegemist museaaliga, vaid elusa kombega, mis kandub põlvest põlve ja on elus ka tänapäeval. Pärandi all ei mõelda ainult eriskummalisi nähtusi, vaid ka täiesti igapäevaseid tegevusi või nähtusi. “Kiiktoolis kiikumine, õngitsemine, vihtlemine,” tõi Tamm näiteks ja kutsus üles elavat pärandit mõtestama.

Elav pärand

Saklas avatud vaimse kultuuripärandi nimistu rändnäitus “Pärand elab!” tutvustab põgusalt neljateist sissekannet, mille lühikokkuvõte on kantud pesunööril rippuvatele riietele. Näituse kujundus rõhutab pärandi argist olemust. Seejuures ei saa mööda vaadata riietele trükitud QR-koodidest, mille kaudu saavad nutitelefoni omanikud mugava juurdepääsu rohkemale informatsioonile.

Muu hulgas saab näitusel aimu nii seto kirmasest, ukrainlaste lihavõttekombestikust kui ka sellest, kuidas on muhulased oma keele püsimise eest hea seisnud. Kõiki neid näiteid ühendab asjaomaste inimeste soov kõnealuseid teadmisi ja tavasid hoida ja järeltulevatele põlvedele edasi anda. Näituse kuraator on Jane Kalajärv rahvakultuuri keskusest. “Pärand elab!” on Sakla seltsimajas avatud 10. maini. Paralleelselt on seltsimajas üleval ka Valjala põhikooli õpilaste fotonäitus pärandkultuurist.


Saare- ja Muhumaa pärand
Vaimse kultuuripärandi nimistut koondav veebilehekülg avati 2010. aastal ja seda haldab rahva­kultuuri keskus. Praeguseks on Saaremaalt lisatud viis ja Muhust kolm sissekannet. Saaremaad esindavad praeguseks “Talgud Saklas”, “Sokujooksmine Saaremaal Haeska, Metsküla ja Randvere külas”, “Pannileiva küpsetamine Lääne-Saaremaal”, “Paltide keetmine ja söömine Saaremaal” ja “Malide valmistamine ja kasutamine Mustjala kihelkonnas”. Muhust on lisatud “Muhu keel”, “Muhu susside (pättide) valmistamine ja kandmine Muhumaal” ja “Hapuroka valmistamine Muhumaal”.

Sokujooksmine tähendab, et sokuks maskeerunud mees käib koos saatjatega uusaastaööl perest perre ja soovib õnne uueks aastaks. Selle eest pakub pererahvas talle meelehead.

Paltideks kutsutakse aga keedetud jahukäkke. Saaremaal keedetakse näiteks valgeid jahukäkke, verikäkke ja riivitud toore kartuliga jahukäkke. Malideks nimetatakse Saaremaa naiste rahvariidevestide ees olevaid kaunistusi, mida tehakse tinast.

Hapurokk on traditsiooniline Muhu toit, millel on mitmeid teisendeid. Selle põhikoostisesse kuulub kartul, millele lisatakse rukki- ja/või nisujahu.

Print Friendly, PDF & Email