Väärikad õppisid, kuidas isiklikke andmeid hoida

KUIDAS KAITSTA PRIVAATSUST: Koidu Hint ja Aino Jakobsoo on arvamusel, et andmete jagamine peaks käima paindlikult, vastavalt olukorrale.
Maanus Masing

Vanemate teadmishimuliste prouade ja härrade jaoks loodud väärikate ülikool on jätkuvalt populaarne ning saal täitub teadmisjanuste eakatega. Eile käis õppureid harimas jurist, kes pidas loengu privaatsuse kaitsmisest.

Endine kohtunik ja advokaat Uno Lõhmus rääkis, et tänapäevase infotehnoloogiaga saab koguda ja töödelda tohutul hulgal andmeid. Võimalus inimese järele luurata on nii riigil, äriühingul kui ka üksikisikul, mis tekitabki küsimuse privaatsuse kaitsmise võimalikkusest ja sellest, kas see üldse väärib kaitsmist.

Pensioniiga pole takistus

“Inimesed ei teagi alati, kui nende andmeid ära kasutatakse, sest see toimub märkamatult. Näiteks jälgivad otsinguteportaalid inimeste otsitavaid teemasid ja veebilehti, et müüa andmeid edasi reklaamipakkujale,” märkis Lõhmus, lisades, et nooremal generatsioonil on suurem kalduvus avaldada enda kohta liiga palju infot.

Väärikas õppur Riina Salu on hoolimata pensionieast sage internetikasutaja: “Näiteks internetipank on midagi sellist, mida pea igapäevaselt kasutan. Maksan makse, otsin mulle huvipakkuvaid teemasid ja nii edasi,” rääkis Salu.

Ta lisas, et näiteks Facebookis on tal hetkel üheksa sõbrakutset, mida ta ei kavatsegi vastu võtta, sest tegemist on ilmselgelt võltskasutajate ja mitte päristuttavatega. “Igaüks peaks aru saama, et mingisugune USA või Süüria sõjaväelane ei ole tõenäoliselt keegi, kellega me tuttavad oleme, ning selliseid kahtlasi tehinguid, isegi kui see on sõbrakutse vastuvõtmine, väldin alati,” lisas ta.

Koidu Hint ja Aino Jakobsoo on arvamusel, et andmete jagamine peaks käima paindlikult. “Näiteks on olnud juhtumeid, kus inimene on kadunud ja tahetakse ta pangaväljavõtete kohta andmeid, et tuvastada võimalik trajektoor või asukoht, aga neid ei anta,” ütles Koidu Hint.

Kergekäeliselt ei jaga

Ta märkis, et lapsed on teda ikka hoiatanud igasuguste kahtlaste “olete võitnud reisi Ameerikasse” kirjade avamise eest. “Niisama ei anna muidugi oma andmeid kellelegi ära, aga minu telefoninumber on ikkagi olnud erinevate pakkujate nimistus ning helistatakse ja pakutakse näiteks raamatuid. Siis olen öelnud, et olen kirjaoskamatu, ja natuke aega saab rahu,” rääkis Hint naerdes.

Aino Jakobsoo arvas, et temal andmete kaitsmisega suuri probleeme ei ole, enda kohta käiva teabe jagamisse suhtub ta skeptiliselt ning ülemäärast kergekäelisust selles osas ei ilmuta. “Ma ei ole väga suur interneti kasutaja, seega mul on seda privaatsust veidi kergem hoida. Ei saaks öelda, et andmeid peab ülemäära palju jagama. Kahtlastes olukordades ikka väldin seda,” kinnitas Jakobsoo.

Print Friendly, PDF & Email