Lagunev leivakombinaat – kurb tont keset vanalinna (6)

MURELIK: Leivakombinaadi üleaedset
Liis Mäekivi häirivad nii karvased kui ka
sulelised, kes tühjas hoones end mõnusalt
tunnevad, aga samas naabreid ärevaks teevad.
MAANUS MASING

Kohtu tänaval, paarisaja meetri kaugusel Kuressaare südalinnast kõrgub neljakordne tondiloss – kunagine leivakombinaadi hoone, mis on pinnuks silmas nii naabritel kui ka teistel linna väljanägemise pärast muretsejatel.

Sügisel 2013 ilmus aastaid tühjalt seisnud hoone tänavapoolsele seinale kirev grafiti, mida kroonis tekstisõnum “EKSplosive”. Tehniliselt huligaansuse ja võõra vara rikkumisena käsitletav akt kirjeldas tegelikult seda, mida kümned ja sajad sellest troostitu väljanägemisega majast igapäevaselt mööduvad linlased ja ka linna külalised arvasid. Kompositsiooni kandis kolemaja seinale Eesti suurim kodumaise grafiti punt EKS. “Seal on fööniks, kes tähistab taassündi. Just nagu selle seina muutumine läbi selle värvi. Tõusis sodist ja muutus kunstiks,” rääkis üks autoritest toona Saarte Häälele.

“Tahtsime Kuressaarele lihtsalt midagi pakkuda – Saaremaa meeldib meile nii väga,” andsid spetsiaalselt mandrilt saarele sõitnud grafitikunstnikud teada. Kolemaja oli neile juba ammu silma hakanud. Aktsioon pidi juhtima majaomaniku tähelepanu rahulolematusele, mis oli ületanud Kuressaare linna ja Saare maakonna piirid.

Kolm ja pool aastat hiljem pole midagi muutunud. Laguneva kummitusmaja üleaedne, Kauba 18 elanik Tõnis Ots ütleb otse, et vana leivakombinaadi hoone on praegusel kujul häbiplekk Kuressaares.

“Meie, Kauba 18 elanikud ei soovi küll seda lagunevat, räämas maja enda kõrval enam näha. See on üks pättide kogunemiskoht, kus pea igal öösel midagi juhtub,” räägib mees. “Seal käivad nad märatsemas ja lõhkumas, aknad on puruks ja klaasid kukuvad alla. See on eluohtlik,” pahandab ta. Ots lisab, et kinnistul on küll kirjade järgi valve, aga see ei aita.

Karvased ja sulelised

Olukorraga pole rahul ka samas majas elav Liis Mäekivi. “Lisaks sellele, et see maja on esteetiliselt äärmiselt silmakriipiv, on ta minu meelest ka arvestatav ohuallikas. Olen ise mitmel korral näinud, kuidas koolipoisid käivad seal hoovi peal suitsu tegemas – ilmselt hea salajane koht. Aga mina tõstaks siin alarmi – see on võimalike õnnetuste koht,” räägib ta ja lisab, et krundil silma hakkav tühi alkoholitaara viitab, et seal käiakse ka napsutamas.

Inimeste tegevusetusega seonduvalt viitab Mäekivi, et tühjas leivakombinaadi hoones on end sisse seadnud lindude koloonia, kes tagasihoidlikkusega ei hiilga.

“Ka meie majale olla tehtud märkus, et hakid tahavad endale katuse alla pesa teha. Ehk peame hakkama nüüd kevadel, ma ei teagi, kuidas, seda probleemi likvideerima. Aga see, mis lindude hõimkonnad kõik seal (leivakombinaadi majas – toim) pesitsevad, ei ole nagu kellegi mure,” pahandab ta.

Mäekivi juhib tähelepanu, et tegu on Kuressaare vanalinnaga, ümberringi muutub miljöö vähehaaval ja aasta-aastalt paremuse poole, aga kõnealune hoonekoll ei sobitu kuidagi ümbritsevasse konteksti.

Kõrvalkinnistul, sisuliselt leivakombinaadiga samal hoovil, aadressi järgi küll Kauba tänav 16, ehitab osaühing Aara vanadest garaažidest uut korterelamut.

Aara juht Kaido Kuusk nendib, et temalgi on seda räämas maja väga kurb vaadata. “Sisehoovi poolt on majal aknad purunenud ja kinni katmata, ka on pidevalt lahti maja välisuks, kust erinevad noortepundid majja sisenevad ja seal sees kolavad, mis on väga ohtlik. See probleem tuleks omanikul kindlasti lahendada,” arvab ta.

Kuusk viitab ka kinnistu hoovil asuvale lahtisele kanalisatsioonikaevule, mis on väga ohtlik, ent millega pole keegi tegelenud.

Omanik otsib ostjat

Kuressaare linnavalitsusest öeldi Saarte Häälele, et ametlikke ettekirjutusi hoone kohta tehtud pole, kuid probleemide korral on omanikuga alati ühendust võetud. Viimati oli kontakt selle aasta 20. jaanuaril, mil linnavalitsus juhtis tähelepanu lõhutud aknale ja omanik reageeris kohe.

Linnavalitsuse andmeil on sissepääsud hoonesse suletud ja hoiatussildid väljas.

Leivakombinaadi kinnistu, Kohtu 7a omanikfirma OÜ Vintselle esindaja Rudolf Palk märkis Saarte Häälele antud napis kommentaaris, et kinnistule on kehtestatud detailplaneering, mis lubab ära kasutada endise leivakombinaadi neljakorruselist hoonemahtu ning võimaldab ehitada kolm hoonet, kokku ca 2900 m2 äri- ja elamispinda.

“Hetkel oleme plaaninud kinnistu müüa ja leida arendaja, kes sooviks välja ehitada keskkonda sobiva ilusa hoonestuse,” sõnas ta.

Kõnealune krunt oli müügis juba 2015. aastal, siis hinnaga 690 000 eurot. Teiste Kuressaares müügis olevate maatükkide kõrval oli tol hetkel tegu konkurentsitult kalleima kinnistuga.


Jahuveskist tondilossiks

Kui kompleksi varasemat ehituslugu vaadata, siis juba 1935. aastal rajasid ettevõtjad Heimar Adfeldt ja Vassili Leiner praeguse tööstushoone keskosa kohale kolmekorruselise jahuveski. 1938. aastal lammutati Kohtu tänava joonel asunud Apostliku Õigeusu Vennaste Seltsi maja ja tootmishoonet pikendati vabanenud ruumi arvelt tänavani. Sama palju laiendati veskit ka krundi sügavuses. Kogu kompleks ehitati korruse võrra kõrgemaks. 1939. aastal pandi seal käima pagaritöökoda, mis töötas 1999. aastani.

Seejärel riigile kuulunud Kuressaare leivakombinaadi varad osaliselt erastati ja osaliselt tagastati õigusjärgsetele pärijatele, perekondadele Papp ja Kahu. Pärast seda on kombinaadikompleksi kuulunud hooned vahetanud mitu korda omanikku, Kohtu 7a paiknev tööstushoone koguni pool tosinat korda.

Kinnisvaraettevõtte Arco Vara ühe looja Arti Arakase käest ostis Kohtu 7a tootmishoone 2002. aasta kevadel soomlane Juha Tapani Leppänen, sama aasta detsembris sai omanikuks osaühing Suuster & Ko. 2004. aasta aprillis liikus kinnistu osaühingu Arandix valdusse ja aasta hiljem omandas selle osaühing Glasmir. Juunist 2012 on kinnistu omanik OÜ Vintselle.

Juba 2000. aastal koostatud detailplaneeringuga oli ette nähtud vana tööstushoone lammutada ja asemele ehitada kaks pooleteist-kahekorruselist kivikatusega maja, mis võivad olla nii eluruumid kui ka äripinnad. Tootmistegevusega selles piirkonnas enam tegeleda ei tohtinud.

Kuna hoone asub Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal, koostas muinsuskaitse vaneminspektor Tõnu Sepp 2004. aastal sellele eritingimused. Nende kohaselt on lubatud kinnistu keskne neljakorruseline hooneosa, 1930-ndatest aastatest pärit tootmishoone, lammutada või rekonstrueerida.

Eritingimustes on muu hulgas välja toodud, et juhul, kui see rekonstrueeritakse, tuleb taastada hoone esialgne akende lahendus, ehitada madal kelpkatus ja eksponeerida dolomiitplokkidest seinad nagu ligiduses asuval Kuressaare ametikoolil.

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Rita Peirumaa ütles Saarte Häälele, et nüüdseks on eritingimused küll vananenud, kuid põhimõtted muutunud ei ole.

Print Friendly, PDF & Email