
MURATSI SADAMAS: “Kui vaatad kaugusse ja näed, et rahalaeva purjed paistavad, siis võiks juba tööle hakata,” ütleb Margus Männik.
IRINA MÄGI
Äsja loodud MTÜ-l Muratsi Kalur on kavas eurotoetust küsida ja Muratsi sadam korda teha.
Lääne-Saare vallavalitsus otsustas munitsipaalomandis oleva Muratsi sadama sadamaala arendamise eesmärgil anda kümneks aastaks tasuta kasutada MTÜ-le Muratsi Kalur. Valla arengukava näeb pikemas perspektiivis ette sadama rekonstrueerimist, faarvaatri süvendamist ja kalandusotstarbelise külakeskuse hoone ehitamist.
MTÜ Muratsi Kalur juhatuse liige Margus Männik ütles, et sadamat arendatakse etapiviisiliselt. Esmalt on kavas sadama akvatooriumi süvendamine pooleteise meetri peale. Praegu ulatub seal vesi ehk üle põlve. Sadama kahte basseini eraldav muul kaevatakse lühemaks ja äärmisi muule pikendatakse. Nii tekib praeguse kahe sissepääsu asemel üks. “Vanad kaid lõhutakse välja ja tehakse korralikud asemele,” lisas Männik. Kokku peaks sadamasse tulema ligi paarkümmend paadikohta. Slipp paatide vette laskmiseks ehitatakse nelja meetri laiuseks.
Männiku sõnul taotletakse selleks PRIA-lt 60 000 eurot, millele lisandub omaosalus, mis tuleb vallast. Kokku peaks esimene etapp maksma minema veidi üle 70 000 euro. Toetuse saamine peaks selguma suvel. Positiivse otsuse korral võiks eelpool nimetatud tööd tehtud olla 2018. aasta kevadeks. Projekt on valmis ja hinnapakkumised samuti võetud, märkis Männik.
Margus Männiku sõnul tasulisi teenuseid sadamas pakkuma ei hakata ja see jääb nii nagu praegugi avatuks sisuliselt kõigile. Sadamat kasutavad tema sõnul ka mõned kutselised kalurid.
“Paadiomanikke tuleb iga aastaga juurde,” tõdes Männik, viidates, et kohaliku kogukonna seisukohast on sadama arendamine perspektiivne.
Varem tegeles Muratsi sadama arendamisega MTÜ Muratsi Sadama Selts, mis praeguseks on sisuliselt lakanud olemast, märkis Männik, kes ka siis juhatusse kuulus. Umbes kümme aastat tagasi puhastati sadama ala seltsi eestvedamisel võsast, ümbritseti metallaiaga ning rajati alale ka lõkke- ja lipuplats ja riietuskabiiniga supelrand. Sellest ajast pärinevad ka laste atraktsioonid. Toonagi saadi toetust PRIA-lt.
Sadamas asuv üsna lagunenud hoone, kus kalurid praegu mõningaid asju hoiavad, tuleks Männiku hinnangul tulevikus lammutada ja uus asemele ehitada. Seal võiks olla ruumi nii kaluritele kui ka külaürituste jaoks. Tema sõnul on külakeskuse maja ehitamiseks sadamaalale varemalt ka raha taotletud, kuid saadud seda pole. Kuna küla aga kasvab, siis midagi võimatut Männik uue maja kerkimises ei näe. Eelkõige läheks tema sõnul vaja noori ja teotahtelisi eestvedajaid.
“Margus Männiku sõnul tasulisi teenuseid sadamas pakkuma ei hakata ja see jääb nii nagu praegugi avatuks sisuliselt kõigile.”
See lause/klausel peaks kehtima kõigi mitte isiklikust rahast ehitatud sadamate puhul. Teisisõnu Kõik eurotoetustest, munitsipaal ja riigi raha eest ehitatud sadamad peavad olema eraisikule tasuta kasutamiseks. Kui keegi soovib mingit ENDA raha eest tehtud tasulist teenust kõrvale pakkuda, palun väga. Aga taristu põhiobjekti peab olema võimalus kasutada tasuta.
Kuidas Kõrkvere sadamas värav võib lukus olla?
Sadamad võivad olla ehitatud eurorahast,valla-või riigirahast, kuid sadamad on vaja ka jooksvalt korras hoida ja ka see nõuab raha. Küllap on õige, et iga külakogukond, kuhu on õnnestunud väikesadam rajada, hoiab oma sadamat ise korras,s.t.valvab,heakorrastab jne. Kohalikud külasadamad, lautrikohad oa ikka kohalike inimeste jaoks, et nad saaksid segamatult merel käia ja endile väikest kala püüda. Seepärast ka kümned külasadamad kaitsevad oma turvalisust ja hoiavad sadamaväravaid lukus, kindlustades seejuures, et kõik inimesed pääseksid jalgsi sadamatesse merd nautima.
Kas see on mingi valimiskampaania?
Äriregistri andmetel on selles MTÜ-s kaks liiget: Margus Männik ja Kaido Kannik. Eseenesest huvitav tandem. Saame näha!
Tublid mehed ju, mida siin kokutada, et huvitav tandem.
Kannik palju önne kas nasval ruumi vähe?
“Kui vaatad kaugusse ja näed, et rahalaeva purjed paistavad, siis võiks juba tööle hakata,” ütleb Margus Männik.
Enam täpsemini Männiku tegemisi iseloomustada eisaa. Ise enda kohta-kümnesse!!
Kala ikka nasvalt sörveni ja sörvest murazini
Normaalne suhtumine töötegemisse ju. Kommunismi nimel rügajad peaks tänaseks juba surnd olema. Aga tundub et ikka pole veel.
mis tandem, tinnut polegi ve?
Kuidagi kurb lugu… See et korda tehakse on ju iseenesest hea. Aga… Ikkagi jäi kumana, et meie teeme korda, aga pole neid kes korras hoiaks ja elu sisse puhuks!
Muratsi või ju elukohana atraktiivne olla, ent kui naaber ei tunne naabrit, siis 5 aasta pärast on sadam samas seisus mis täna.