Hundijaht sai selleks talveks ühele poole (1)

Möödunud nädalal küttisid jahimehed kaks hunti, millega on maakonnale jagatud hundiload praeguseks ammendunud.

Viimane hundiluba realiseeriti 24. veebruaril, kui Toomas Lõhmus laskis Kuumi jahipiirkonnas emase hundi, päev varem leidis Mikko Undresti tabamusest otsa mullu 70 lammast murdnud Muhu hunt. Kokku on Saare maakonnas 2016. jahindusaastal tabatud neli isast ja üks emane hunt.

Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen ütles, et hundijahi hooaeg kestab Saaremaal veel ka märtsikuus ning soovi korral on võimalik lube juurde anda.

Saarte jahindusseltsi tegevjuhi Ive Kuninga sõnul ei ole hundid Saaremaal otsa lõppenud, kuid et jahimeeste ettepanekuid, mis seotud küttimismahuga, käsitletakse alati suure verejanuna, siis jahimehed uusi lube ei taotle. “Kui keskkonnaagentuur leiab, et meie huntide arvukus on ikka veel liialt suur ja tuleb veel küttida, eks me siis üritame,” lisas ta.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Uudo Timm ütles, et pärast Muhu hundi tabamist nad täiendavat küttimist vajalikuks ei pea. “Et Muhu hunt on kätte saadud, siis on antud momendil probleemid ka lahendatud.”

Kuivõrd Muhu puhul on kariloomade ohustajana välja toodud ka šaakalit, siis tekib küsimus, kui turvaliselt võivad Muhumaa karjapidajad uuele hooajale vastu minna.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul pole šaakali olemasolu kohta Muhus tegelikult mitte ühtegi tõendit. “Kuigi ühel juhul on aktis märgitud murdjaks šaakal, pole sellele hiljem mingit kinnitust saadud ja suure tõenäosusega on murdja olnud ikka seesama hunt,” rääkis Talvi, kelle sõnul ei saa ka spetsialistide puhul eksimusi välistada. “Ega see akteerimine ole selgeltnägijate tuleproov, see on keeruline asi, kus võib ette tulla ka vigu,” sõnas Talvi.

Kuigi šaakal on Muhus justkui ka kaamerasse püütud, on spetsialistid praegu kindlad, et kaamera ette on tegelikult jäänud rebane.

Karjakasvatajate eestkostjana Muhu hundijahi organiseerijatega koostööd teinud “LIFE to alvars” projekti koordinaatori Annely Esko sõnul jäid kohalikud jahimehed edukalt lõppenud hundijahiga väga rahule. “Nad ütlesid, et nii professionaalses jahis ei ole nemad varem osalenud. Kõik toimis nagu kellavärk — mobiiltelefonid lülitati välja, raadiosaatjates ei toimunud mingit lobisemist,” loetles ta. “Kõik oli väga hästi organiseeritud ja neil oli rõõm osaleda sellises väga kõrgetasemelises jahis.”

Esko sõnul on ka Muhu lambapidajate meeleolud pärast hundi tabamist väga ülevad, sest enam ei pea igal sammul loomade elu pärast muretsema ja võib karja muretult ööseks karjamaale jätta.

Print Friendly, PDF & Email