Lõve jõe korrastamine tõi kaasa üleujutused (1)

JÄINE KARJAMAA: Talunik Kaljo Tuuling Aksli heinamaal, mis läheks üleujutuse tagajärjel karjatamisest välja.
Maanus Masing

MTÜ Laidevahe Loodus eestvedamisel tehtud Lõve jõe suudmeala parandustööde tulemusel on ümberkaudsetel haritavatel maadel tekkinud üleujutus, mistõttu talunikud on sunnitud kaaluma maa hooldamisest loobumist.

Pihtla vallas Väljakülas asuva Toompuu talu peremees Kaljo Tuuling ütles, et tema hinnangul on suudmeala 2015. aasta sügisel lõppenud parandustöödest põhjustatud üleujutustest suuremal või vähemal määral mõjutatud umbes 150 ha maad. Tuuling ise on osal aladel karjatamise lõpetanud.

Suur osa üleujutatud aladest oli varem jätkuvalt riigi omandis olev maa, mis anti möödunud aastal Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) haldusesse. RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et mõrrasoontele rajati paisud veel enne RMK haldusesse tulekut, kui karjamaad olid veel katastrisse kandmata. Kuigi nüüd on ala koos paisudega RMK halduses, pole RMK-l Animägi sõnul Oessaare ja Poka lahe tõstetud veetasemest tuleneva üleujutusega praegu võimalik midagi ette võtta.

11 hektarit läks karjatamisest välja

Ants Animägi rääkis, et suudmeala parendustöödeks andis loa keskkonnaamet, kuid rahvajuttude kohaselt oli keskkonnamõjude hindamine suisa puudulik või olematu.

Tänaseks on RMK vähendanud Kaljo Tuulinguga sõlmitud rendilepingu pindala 11,5 ha üleujutatud ala osas. Üks teine talunik ei saa liigvee tõttu enam niita umbes 30 ha suurusel alal, kuid karjatamine on siiski võimalik, mistõttu pole hooldatava maa-ala vähendamine veel kõne alla tulnud. Animägi sõnul kurdavad mõned maaomanikud heinamaade märjaks muutumist, kohalike sõnul on veetaseme tõusu mõju tunda Kangrusseljani. “Pall on kaitseala valitseja – keskkonnaameti – väravas,” lausus Animägi. “Keskkonnaamet peab otsustama kaitse-eesmärgi ja edasise tegevuse üle. Ootame huviga!” lisas ta.

Ise samuti projekti läbiviinud MTÜ Laidevahe Loodus juhatusse kuuluv Kaljo Tuuling märkis, et Lõve jõe suudmeala projektiga seoses käisid kohapeal kalateadlased, linnuteadlased ja keskkonnaspetsialistid, kuid sellegipoolest ei käsitle keskkonnamõjude hindamine üleujutuse ohtu. “See on hoiatus selliste projektide suhtes, kus tuleks enne põhjalikult läbi mõelda, mitte et projekt tehakse valmis, saadakse raha ja mis edasi saab, selgub hiljem,” täheldas Tuuling.

Tuulingu sõnul tegi ta projektikoosolekutel ettepaneku kasutada tammide abil veetaseme tõstmise asemel veekogude süvendamist, et vesi jääks sängi ega hakkaks üle ujutama. “Seda ei võetud kuulda ja hiljem ei kutsutud mind ka arutelude juurde.”

MTÜ Laidevahe Loodus egiidi all projekti juhtinud Kalev Au ütles, et tingimused vee paisutamiseks andis ette keskkonnaamet. “Selle jaoks tehti ju keskkonnamõjude hindamine ja ekspertiisid. Seda ei teinud mina ega mõni külamees. Ameti spetsialistid jälgisid ja kontrollisid tööde käiku kogu aeg ja käisid siin kohapeal,” rääkis Kalev Au.

Keskkonnaamet juhtis vägesid

Projekti “Lõve jõe suudmeala avamine ja elupaikade taastamine” eesmärk oli tagada Euroopa Liidus kaitstavale jõesilmule ja rannikumeres elunevatele siirdelise eluviisiga mageveekaladele rändevõimalus Lõve jões asuvatele kudealadele. Projekti raames puhastati Laidevahe ja Oessaare lahte ühendav vooluveekogu, osaliselt Oessaare laht ja Lõve jõe suue. Lõve jõele rajati kaks kudeala jõesilmule ja üks kärestik.

Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste 2009–2014 programmist “Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine”. Lõve jõe projekti eelarve oli kokku 240 411 eurot, millest EMP toetus moodustab 216 369,90 eurot.


Küsimustele Lõve jõe suudmeala parendustööde tagajärjel tekkinud probleemide ja edasiste arengute kohta vastab keskkonnaameti looduskaitse nõunik ja endine Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman.

Kas keskkonnaameti väljastatud tingimused Lõve suudmeala parendustöödele arvestasid üleujutuse ohuga ja millisele järeldusele seoses üleujutusohuga jõuti?

Keskkonnaametile esitatud projektis ja projekti mõju eelhinnangus ei esitata andmeid ning ei informeeritud ka avalikkust sellest, et veetõusust põhjustatud vee ulatus laieneb nii suurele alale. Meie hinnangul on tõenäoliselt tegemist veaga projekteerimise lähteülesande püstitamisel.

Mõjude eelhinnang käsitles küll teatud üleujutuse võimalust, kuid mitte nii suures ulatuses. Vee erikasutusloa eelnõu ja koostatud keskkonnamõju eelhinnang esitati loa taotlejale, põllumajandusametile ja kohalikele omavalitsustele seisukoha võtuks. Keskkonnaametile ei esitatud kirjalikke ega suulisi vastuväiteid, samuti mitte täiendavaid ettepanekuid loa taotlusele ega kavandatud tegevusele. Samuti ei ole asjaomased asutused esitanud keskkonnaametile oma seisukohti koostatud keskkonnamõju eelhinnangule.

Mis saab edasi: milliseks kujunevad ala kaitse-eesmärgid üleujutuse tingimustes?

Keskkonnaameti maahoolduse spetsialisti Urmo Saare hinnangul on üleujutatud aladel tegemist suures osas madalsoo elupaigatüübiga, mida võib, kuid ei pea karjatama/niitma. Madalsoole on iseloomulik mageveeline liigniiskus. Väga märgadel aladel ei ole võimalik loomi karjatada või masinatega rohtu niita, kuid kuivematel perioodidel on see siiski võimalik. Seega tuleks nüüd täpsustada hooldust vajavate alade piiri. Ka madalsoo on väärtuslik elupaik ja üleujutus otseselt loodusele kahju tekitanud ei ole.

Edasi jälgib keskkonnaamet uuel vegetatsiooniperioodil toimuvat, täpsustab väärtuslike niitude piire. Juhul kui üleujutuse ala on siiski liiga suur, püüab keskkonnaamet leida koos teiste partneritega lahendusi veetaseme alandamiseks.

Kas üleujutuste takistamiseks saab midagi ette võtta ja kes peaks seda tegema?

Projekt on oma eesmärgid täitnud kalastiku ja vee-elustiku seisukohalt, kuid veetõus on väga madala ranna puhul ulatunud prognoositust tunduvalt kaugemale. Seetõttu tuleks projekti arendajatel leida võimalused reguleerida veetase selliselt, et olulisemad niidualad, mis on muutunud liigniiskeks, vabaneksid alalisest veest.

Print Friendly, PDF & Email