RMK korrastab Loode tammikut läbiva metsatee

TAASTUSTÖÖD LOODES: RMK töötaja Ants Animägi juhib Saaremaal riigimaadel tehtavaid pärandkoosluste taastamistöid.
MAANUS MASING

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas Kuressaare linna külje all asuval Mullutu-Loode hoiualal asuva taristu rekonstrueerimist, mille käigus tehakse korda ka Loode tammiku parklast mereni kulgev pikk teelõik.

RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et Loode tammikus rekonstrueeritakse 2,5 km ja Mullutus 7,85 km ulatuses teid. Lisaks rajatakse truupe ja mahasõite.

Animägi rääkis, et hoiuala taristu parandamise vajaduste kaardistamiseks peeti alal karjatavate rentnike osalusel Saaremaa metskonna kontoris koosolek 2013. a oktoobris.

Tööd valmis aastalõpuks

Maahooldajad andsid oma praktilistest vajadustest teada, RMK tegi vaatlused looduses, koostati lähteülesanne ja telliti projekt. Üks tööplaanides olnud tee, mis viinuks piirkonna ainsale ja hästi säilinud loopealsele, jääb aga kahjuks ühe kohaliku elaniku vastuseisu tõttu taastamata, viitas Ants Animägi.

Kui kõik hästi läheb, siis peaks teede rekonstrueerimine, truupide ja mahasõitude rajamine valmis saama sel aastal.

Ants Animägi selgitas et hoiuala taristu kordategemine on möödapääsmatu, kui riik soovib rentnikelt tulemuslikku tegutsemist koosluste hooldamisel.

“Kui me ala välja rendime, siis peame tagama ka normaalsed teeolud, et hooldajad niidutehnika või loomaveokitega kooslustele rahuldavalt ligi pääseksid,” rääkis ta.

“Ei ole päris õige, kui nad peavad mingite üüratult suurte aukude peal oma masinaid lõhkuma ja kraavidest läbi sõitma.”

Looduskaitsespetsialist rääkis, et praegu käivad Loodeninas ka looduskaitsetööd, mille käigus taastatakse 61,2 ha pärandkooslusi.

Rentnikul lihtsam

“Teeme taastamistöid ka alal, mille loomapidaja oli kunagi rendile võtnud, aga järg läks käest ära ning ala hakkas metsastuma ja võsastuma,” kõneles Animägi. “Leidsime, et parem võtame ise kätte ja teeme ära, siis on ka rentnikul lihtsam hooldada.”

Loode tammikut ümbritsevatel pärandkooslustel majandavad Jaan-Aleksander Rooda Klepperi Varjupaik, Mäe Maatalu OÜ (Veiko Maripuu) ja Saare Rannad MTÜ (Kairo Pilviste).

52 km² suuruse pindalaga Mullutu-Loode hoiuala asub Kuressaarest lääne pool. Hoiuala koosneb valdavalt märgadest niidukooslustest.


“Paberit” ei saa kuidagi usaldada, looduses on asjad teisiti

Ants Animägi, RMK looduskaitsespetsialist

Paljud ametlikult “paberil” ehk keskkonnaregistris registreeritud poollooduslikud kooslused ei ole poollooduslikud kooslused looduses ja seetõttu jääb suur hulk taotletud alasid rendile andmata. Kindlasti on see pettumus taotlejatele ja tulemuseta lisatöö RMK-le.

Poollooduslike koosluste rendile andmine võiks toimuda lihtsalt. Käivitad arvuti, teed väljavõtte keskkonnaregistris registreeritud kasutusse andmata poollooduslikest kooslustest ja pakud need siis hooldamiseks rendile.

Paraku näitab pikaajaline praktika, et “paberit” ei saa kuidagi usaldada, sest tihti on looduses asjad teisiti. Piirduks register mõne üksiku veaga, ei väärikski teema arendamist, kuid eksitavaid andmeid on registris tõesti rohkelt. Kas inventeerijad on midagi segi ajanud või on tehtud haltuurat või on tegemist lihtsalt asjatundmatusega – ei oska öelda.

Kinnitan samas, et keskkonnaregistris on poollooduslike koosluste kohta väga täpseid ja kvaliteetseid andmeid, kuid teatud piirkondades parandamisruumi jätkub.

Käesoleval ajal saab poollooduslike koosluste rentimiseks huvi avaldada maa-ameti kodulehel. Seal on nähtaval vabad poollooduslikud kooslused RMK halduses oleval riigimaal. Huvi avaldamine annab meile teada, millistele maatükkidele pöörata tähelepanu esmajoones. Nendele maadele tuleb pilk peale heita, et olla kindel, kas tegemist on hoolduseks kõlbuliku alaga. Tuleb hinnata, kas ala on kohe hooldatav, vajab taastamistöid, on lootusetult degradeerunud või ei vastagi kirjeldatud elupaigatüübile. Kaks nädalat tagasi vaatlesin rendile taotletud alasid Järise hoiualal Saaremaal. Keskkonnaregistri andmetel on tegemist soostuvate ja sooniitude elupaigatüübiga (7230*), mis tegelikult osutusid kinnikasvanud kunagisteks veekogudeks (vähetoitelised madalsood ja puis-siirdesood). Kohapeal tekkis küsimus, et kuidas saavad olla poollooduslikud kooslused alad, kus varem ei ole ei niidetud ega karjatatud. Või kuidas saab olla poollooduslik kooslus siirdesoo, kust võib noppida jõhvikaid?

Järeldada võib, et osa taotlejaid ei ole aladega eelnevalt tutvunud, vaid esitavad taotluse maa rendile võtmiseks, tuginedes andmebaasi infole. Vigast registrit usaldades võib aga rumalasse olukorda jääda ka rendileandja ise. Samal päeval käisin ka teisel rendile taotletaval alal Kuusnõmme poolsaarel. Seal sooviti rendile saada keskkonnaregistris puiskarjamaana (9070) registreeritud ala. No ei saanud seda ala puiskarjamaaks nimetada. Oli hoopis männipuistu, umbes 60-aastane.

Teemat jätkuks ehk sajaks näiteks, aga allpool veel vaid mõned olukorrad:

– Mullutu-Loode hoiualal kajastub puht hall-lepik alusmetsas tiheda toomingavõsaga keskkonnaregistris puisniiduna;

– Võrsna hoiualal on 70–80-aastane männik registrisse kantud kadastikuna;

– Tahula-Reo hoiualal on madalsoo, kus savil on

50 cm turvast, registris kirjas loopealsena.

Vot nii – ei saa uskuda kõike, mis on paberil!

Print Friendly, PDF & Email