Mida hakata peale Muhu hundiga? (3)

Annely Esko, “LIFE to alvars” projektikoordinaator

Muhu Liival said 15. veebruaril kokku loomakasvatajad, jahimehed ja suurkiskja eksperdid keskkonnaametist, et üheskoos plaani pidada, kuidas ennetada kiskjakahjusid ning mida peale hakata Muhu hundi ja šaakalitega.

Muhus oli 2016. aastal 30 ründejuhtu ja kokku murti 70 lammast ja neli vasikat. Palju murdmisi toimus möödunud suvel just “LIFE to alvars” projekti raames taastatud karjamaadel. Selle üks peamisi põhjusi on ilmselt karjamaa merepiir, kus kiskja saab madala veeseisu korral kerge vaevaga üle vesiaia otsa karjamaale sisse. Karjamaa mere poolt aiaga piiramine on aga väga kulukas ja iga-aastane suur töö. Seetõttu soovitavad eksperdid pigem väiksemaid hästi kindlustatud ööaedikuid, kuhu loomad kokku koguda.

Keskkonnaameti spetsialisti Tõnu Talvi sõnul peaks hundikindel aed olema vähemalt 1,2 meetrit kõrge ja kas võrgust või minimaalselt viiest karjuseliinist koosnev. Võrgu puhul tuleks veel aiast väljapoole maast 20 cm kõrgusele ja võrgu kohale paigaldada elektrikarjus.

Oluline on ära kindlustada aia alumine äär – kui võrgu või elektrikarjuse ja maa vahele jääb liiga suur vahe, pääseb kiskja sealt sisse. Üle aia hunt tavaliselt ei hüppa, vaid otsib koha, kus saab alt või vahelt sisse pugeda.

Keskkonnaametist on võimalik taotleda toetust kiskjakahjude ennetamiseks. Toetust saab nii karjaaedade rajamiseks kui ka näiteks karjakaitsekoerte soetamiseks.

Positiivne uudis on, et ühe inimese kohta makstavat toetuse määra planeeritakse oluliselt tõsta. Murdmist 100% ennetada ei saa, aga kuna kiskja valib selle saagi, mis talle kergemini kättesaadav on, siis saab ennetusega murdmise riski oluliselt vähendada.

Kariloomade murdmises kahtlustatakse Muhus nii hunti kui ka šaakalit. Keskkonnaameti spetsialist Aimar Rakko selgitas, et kui hundi laskmiseks on vaja keskkonnaameti väljastatud luba ja jahiluba, siis šaakali laskmiseks eraldi luba vaja ei ole. Samuti ei pea jahihooaja alguses ära otsustama, kui mitu šaakalit kütitakse.

Kohale tulnud jahimehed tõdesid, et hundi liikumispiirkond ulatub üle kogu saare ning lume puudumise tõttu on ka üsna keeruline tema liikumist jälgida ja infot koguda. Seetõttu otsustati ühiselt, et kiireks infovahetuseks tuleb määrata üks inimene, keda loomakasvatajad ja elanikud saaksid murdmistest ja hundi nägemistest teavitada, ning temalt saaksid jahimehed ka kohe info kätte.

Hundiinfo koordineerijaks määrati Muhu jahimees Rein Vaske. Edaspidi peaks kogu info tema kätte koonduma. Lisaks on plaanis proovida peale praegu kasutatud öise varitsusjahimeetodi ka teisi hundi­jahi võimalusi. Kuna praegu on hundi jooksuaeg, siis võib tema tabamisel abiks olla vilega peibutamine.

 

Print Friendly, PDF & Email