Laevaehitaja meelitab inimesi saarele palgaga (33)

Autor:
Kertu Kalmus
– 17/02/2017Rubriik: Maakond

MÕTTEKOHT: Kuna üüriturg on siin pea olematu, siis on David O’Brocki sõnul omaette teema saarele kolivate inimeste elamistingimused.
Maanus Masing

Nasval tegutsev laevaehitusfirma Baltic Workboats tõstis oma tootmispersonali töötasusid ligi 25 protsenti, kergitades palgad seega 1700 euroni.

Seejuures ei soovi nad väärtustada üksnes olemasolevaid töötajad, vaid nende kindel tahtmine on seeläbi kasvatada elanike arvu maakonnas ehk meelitada töötajaid kohale ka mandrilt.

“Kui tahame meelitada inimesi Saaremaale elama, siis tuleb neile mingit präänikut pakkuda,” kinnitas BWB juhatusse kuuluv David O’Brock.

Ligi 200 töötajaga Baltic Workboats (BWB) on valmis tööle võtma veel kümneid uusi laevaehitajaid.

Kaks keskmist palka

Ettevõtte soov oli saavutada tootmistöötajate brutopalgaks ligi kahekordne Saare maakonna keskmine, ületades sellega ka Eesti keskmise brutopalga.

Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta kolmanda kvartali keskmine brutopalk Saaremaal 852 eurot, Eesti keskmine oli 1119 eurot. “Soovime muuta Saaremaal töötamise veelgi atraktiivsemaks ja pakkuda stabiilsemat töökeskkonda,” selgitas BWB juhatuse esimees Margus Vanaselja. Palgakasvu võimaldas tema sõnul ekspordi suurenemine ja tootmismahu kasv.

Vanaselja sõnul on BWB jõuliselt arenev ettevõte, mistõttu otsivad nad pidevalt juurde insenere, keevitajaid, mehaanikuid, elektrikuid ja muud tootmisega seotud personali.

David O’Brock tõdes, et neil on käsil suured tellimused, mis tähendab, et tööle on tarvis rohkem inimesi. “Parima meeskonna saab vaid juhul, kui maksad konkurentsivõimelist palka,” tõdes ta.

Konkreetset arvu, kui palju uusi töötajaid on nad valmis palkama, ta välja öelda ei tahtnud, soovimata kindlat piiri maha märkida. Kui korraga tuleb ikkagi mitukümmend spetsialisti ja neile lisaks laekub veel inimesi sooviga siin elada ja töötada, ei taha ettevõte neid tagasi saata põhjusel, et nn kvoot on täis. Iseasi on, et igaüks laevaehitajaks ei sobi, tegemist peab olema kvalifitseeritud tööjõuga.

“Ütleme nii, et tööd on paljudele. Kui nad kõik tulevad, on aga järgmine “pudelikael” siin see, kus nad elama hakkavad,” andis BWB juhatuse liige aimu, kuivõrd suurt hulka inimesi nad saarele ootavad.

Otsivad elukohti

Kuigi BWB-l on võimalik organiseerida neile ajutisi elukohti – ja ses osas on maad juba kuulatud –, on inimestel ühel hetkel tarvis püsielukohti. “Kui inimesed tulevad siia tööd tegema ja lähevad nädalalõpuks mandrile, ei aita see siinset ühiskonda kuidagi. Ühiskonda aitab, kui inimesed elavad siin ja on just siin õnnelikud,” märkis David O´Brock.

See on mõttekoht näiteks Kuressaare linnavalitsusele ja edaspidi ka Saaremaa vallale. “Kui tuleb suur hulk uusi inimesi, siis kas omavalitsus on selleks valmis?” muretses O’Brock. Ta nentis, et inimesed vajavad elamispinda, nende lastele on tarvis aga kohti lasteaias-koolis, seega on arutelukohti mitmeid. Inimestele heade elamistingimuste võimaldamine on O´Brocki hinnangul aga omavalitsuse pärusmaa.

David O’Brock kuulutati kultuurisõbraks

Kultuuriminister Indrek Saar tunnustas 27 ettevõtet ja eraisikut ehk kultuurisõpra, kes on möödunud 2016. aastal enim panustanud kultuurivaldkonda. Kultuurisõbra tiitli pälvis ka Nasval tegutseva Baltic Workboatsi uus juhatuse liige David O’Brock-Kaljuvee.

Kultuuriministeeriumile laekus tunnustuse andmiseks ligi 80 esildist, millest valiti välja 23 märkimisväärse panuse teinud kultuurisõpra. Kolme peapreemia omanikeks kuulutati Postimees, AS DNB ja Nordea Bank AB ning Aare Kaarma panuse eest Eesti Pillifondi keelpillide kollektsiooni loomisel.

Print Friendly, PDF & Email
Jaga