Orissaare gümnaasium lõpetab huviliste puudusel merehariduse andmise, mis on kooli õppekavas olnud järjepidevalt viimased 26 aastat. Orissaare gümnaasiumi direktor Marjana Prii ütles, et viimasel kahel aastal on Orissaare gümnaasiumis soovinud merendust õppida vaid paar õpilast.
Tallinna tehnikaülikooli merekool, kes kannab merendusõpetaja palgakulu ja koostas õppekava, on tingimuseks seadnud, et merendusõppe käigus hoidmiseks peab grupis olema vähemalt kümme õpilast, äärmisel juhul kaheksa. “Kuna eelmisel ja ka üle-eelmisel aastal oli vaid kaks huvilist, siis ei tule lihtsalt gruppi kokku,” nentis Prii.
Orissaare keskkool avas merendusklassi 1991/92. õppeaastal. “Siin anti tüürimehe ja mehaaniku teadmisi, olid pikad praktikad ja koostöö Saaremaa laevakompaniiga,” rääkis gümnaasiumi direktor. “Oli terve klass poisse ja tüdrukuid, kes tõesti soovisid merendust õppida.”
Aastatega on Orissaare noorte huvi merehariduse vastu kahanenud ja õpilaste arv iga aastaga vähenenud. “Viimase katse merendusõpet päästa tegime 2014. aastal, kui käisime koos oma vilistlastega läbi Saaremaa ja Hiiumaal koolid, aga õiget huvi ei tekkinud,” rääkis Marjana Prii, kelle sõnul pakub täpselt samasugust merenduse suunaga eelkutseõpet ka Kuressaare täiskasvanute gümnaasium. Ta kinnitas, et kui peaks huvi merehariduse vastu taas suurenema, on alati võimalik see uuesti käivitada.
Orissaare vallavanema Vello Runthali sõnul pole mõtet õpetada eriala, mille vastu puudub lastel huvi. Ehkki merendusklassi sulgemine on täielikult kooli otsustada, otsustavad oma eelistuste kaudu asja ära tegelikult lapsed ise, lisas vallavanem.
Loe ka juhtkirja.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
kui mu mälu mind ei peta, sai eelmine direktor sule sappa selle eest, et merenduse õppes õpilaste arv vähenes.
Küll on lihtne loobuda, aga kui palju on gümnaasium mereharidust propageerinud? Eriti kohatu tundub otsus olukorras, kus Eestis tahetakse uuesti tuua laevad Eesti lipu alla.
Ega vägisi armsaks ei tee. Kui noortel on teised huvid ning sihid, siis pole midagi parata.
Propageeritud on eriala küll, tõsi, mitte üleriigilises meedias, vaid ikka põhikooli noortele suunatud kooli tutvustavatel kohtumistel.
Artikli kirjutaja pole isegi veendunud, millise kooliga täpselt ühisõppekava rakendatakse. Kuulen esimest korda, et Eesti Merekooli merendusklass on ühtäkki TTÜ alla koondatud Väga ebaproffesionaalne!
Mis puutub noorte huvisse, siis miskipärast KTG õpilastel on piisavalt motivatsiooni see läbi teha. Usun, et kõik algab siiski eestvedamisest. Ju ei pea kool ise seda piisavalt prioriteetseks – nii ongi!
Orissaare Gümnaasiumi õpilased puuduvad ju pidevalt koolist. Mis gümnaasium see ka on.
Ja mida tähendab KTG? Tegu mo teada täiskasvanute gümnaasiumiga. Täiskasvanu ehk näebki asju teise pilguga.
Eks õpilase koolist puudumine on jah kooli süü. Nagu seegi, kui lapsel õppesuunda valida lastakse. Paneks ikka kõik käsu korras merendust õppima, oleks seegi mure murtud.