“Oleks rohkem kui kummaline, kui jätaksime alkoholimüügi piirangud ja aktsiisitõusu tegemata vaid sellepärast, et muidu sureb elu maal välja,” kirjutab Leisis tegutsev ettevõtja Maire Forsel.
Seoses külapoodide raske olukorraga meenus mulle üks ammune Rootsi reis 90-ndate alguses, kui sattusin ühe sellise toidupoe juurde, mille kohta tuttav rootslane ütles, et see pannakse kohe kinni, kuna maal ei tasu poepidamine enam ära. Ta selgitas, et inimesed käivad üha vähem kohalikus külapoes, sest linna supermarketites on suurem valik ja inimestel on kombeks laupäeviti linnas käies osta korraga ära kogu nädala söök. Nii oligi maapood jäänud vajalikuks vaid mõnele üksikule vanainimesele ning selleks puhuks, kui midagi ootamatult otsa lõpeb – siis hea lähedalasuvasse külapoodi lipata.
Erinevalt Eesti maakauplustest alkoholi seal külapoest osta ei saa – Rootsis teatavasti alkoholi (ka kanget õlut, mis on Rootsis alates 3,5 mahuprotsenti) tavalistes poodides müüa ei tohi. Selleks on eraldi alkoholipoed (Systembolaget), mis on enamasti lahti õhtul kella kuueni, suuremates linnades mõned ka seitsme või kaheksani.
Säästetakse 2000 inimelu aastas
Systembolaget on riigi monopol, mis loodi selleks, et ükski pood alkoholimüügist kasumit teenida ei saaks. Kui eraettevõtetel oleks luba alkoholi müüa, oleks nende eesmärk sellelt kasumit teenida. See omakorda paneks alkoholimüüjaid tegema kõik selleks, et joovastavat kraami ikka rohkem ostetaks. Riik oli aga otsustanud, et inimeste tervise huvides ja sotsiaalsete probleemide ennetamiseks tuleb alkoholimüüki tugevalt piirata.
Neis riiklikes alkoholipoodides on kindlad reeglid, mida kogu personal peab järgima. Näiteks ei tohi nad mõjutada kliente ostma rohkem, kui nad poodi tulles olid planeerinud. Kui klient kahtleb, kas võtta valge või punane vein, on müüjal keelatud öelda: “Võta mõlemad, küll nad ära kuluvad.” Poe ukse taha ei tohi panna mingit reklaami ning meie praktikat “võta kolm, maksa vaid kahe eest” selles poes ei rakendata. Kui klient soovib abi, valimaks toidu kõrvale veini, siis sellist nõu tohib anda, aga see on ka kõik. Ja soovitada tohib ainult seda, mis selle konkreetse toidu juurde sobib, aga ei tohi lisada, et võta prae kõrvale punane vein, aga desserdiks mingi teine. Kui dessertveini ei küsitud, ei tohi seda ka pakkuda – aktiivset müüki selle tavapärases tähenduses ei toimu.
Eestlasele võib see tunduda veider, aga neis alkoholipoodides ei tohi olla külmikuid, kuna näiteks külma õlle puhul võiks ostjal tekkida impulss see kohe lahti korkida ja ära juua, mis omakorda suurendaks tarbimist.
Rootslased on välja arvutanud, et sellise range alkoholipoliitikaga säästetakse aastas umbes 2000 inimelu – võrreldes sellega, kui alkoholi müüdaks tavalistes toidupoodides. Uuringud on näidanud, et alates Systembolageti tulekust on vähenenud õnnetuste, vägivallakuritegude ja haigestumiste arv. Ja mis eriti oluline – alkoholimüügi rangete piirangute tõttu on alaealistel seda raskem kätte saada. Kui ostja näeb välimuse järgi välja noorem kui 25, on müüja kohustatud küsima talt dokumenti. Vanusepiir, millest alates alkoholi osta tohib, on 20 aastat (restoranides alates 18-st, kui omanik pole otsustanud teisiti).
Ja ometi ei ole Rootsis kõik maapoed veel kadunud, kuigi Systembolaget loodi juba 1955. aastal. Kuidas see võimalik on?
Riik toetab maapoe pidajat
Selge see, et seoses supermarketite tulekuga hakkas ka Rootsis väikeste toidupoodide arv vähenema ja mitte ainult maal, vaid ka linnas – see on loomulik protsess. Ometi ei ole kõik maapoed veel kadunud, vaatamata sellele, et alkoholi ei müüda neis juba aastakümneid. Nimelt on Rootsi riik otsustanud, et bensiinijaamad ja toidupoed peavad asuma igale riigi kodanikule sobivas kauguses. Kuna inimesi elab ka ääremaadel, tuleb taolistes hajaasustusega piirkondades ettevõtjaid toetada. Aastateks 2016–2019 on sellistes piirkondades tegutsevate ettevõtjate toetuseks eraldatud lisaraha 35 miljonit Rootsi krooni aastas. Nimetan seda lisarahaks, kuna juba varem on valitsus hajaasustusprogrammi raames otsustanud toetada maapiirkondade kaubandusettevõtteid 752 miljoni Rootsi krooniga aastani 2020. On teisigi maksusoodustusi – näiteks väiksem üksikisiku tulumaks neile, kes elavad riigi hõredamalt asustatud piirkondades.
Lisaks tegutseb 1989. aastast suuresti riigi rahastatud organisatsioon “Hela Sverige skall leva”, millel on üle riigi 5000 allüksust ja mille ainuke ülesanne on teha kõik selleks, et maapiirkonnad inimestest tühjaks ei jääks.
Kirjutasin Rootsi riigis toimuvast, et näidata – väikepoode maapiirkondades on võimalik ka teisiti elus hoida kui vaid alkoholi najal. Oleks rohkem kui kummaline, kui jätaksime alkoholimüügi piirangud ja aktsiisitõusu tegemata vaid sellepärast, et muidu sureb elu maal välja. Samas ei saa võtta maapoodide omanikelt nende sissetulekut, midagi vastu andmata – Riik peab maksma maapiirkonna viimase väikese toidupoe pidajale toetust, et ta saaks ka alkoholi müümata edasi tegutseda. Vastasel korral anname tõesti maaelu väljasuremisele vaid hoogu. See, et maaelu püsib püsti vaid alkoholi najal, ei ole ühele endast lugu pidavale riigile lihtsalt kohane.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Eesti Saaremaa ja Rootsi Gotland on suuruselt ja kujult üsna sarnased. Mitmes kohas ja kus müüakse Gotlandil kanget alkoholi?
https://www.google.ee/search?q=gotland+systembolaget&&gfe_rd=cr&ei=qgqQWPibDcnA7gSG47mIBw#q=gotland+systembolaget&rflfq=1&rlha=0&rllag=57750710,18677522,25630&tbm=lcl&tbs=lf_od:-1,lf_oh:-1,lf_pqs:EAE,lf:1,lf_ui:3
Ehk teisisõnu ” Nimelt on Rootsi riik otsustanud, et bensiinijaamad ja toidupoed peavad asuma igale riigi kodanikule sobivas kauguses. “ on pooltõde. “Rootsi riik on otsustanud, et bensiinijaamad ja toidupoed ning viinapoed peavad asuma igale riigi elanikule sobivas kauguses.” (ja kodakondsus ei mängi üldse mingit rolli)
Kui nüüd ilkuda, siis Kuressaares on Saaremaa viinapoed ja oma kohaliku alkoholipoliitika töörühm. :)
Lausa imekspandav, kuidas ühes inimeses süveneb tunne, et ta teab kõigest kõike. Üks kõik, mis teema, tal on vastused juba enne küsimuse püstitamist olemas.
Aastaid tagasi teatas Leisi valla Koikla poepidaja, et pood tuleb sulgeda vähese tulu pärast. Aga näe, tänu alkoholile, on ellu jäänud ja tiksub edasi. Alkoholimaiad samuti!
Koikla pood on aastaid suletud juba.
Uuri asja, sest Koikla pood tegutseb kenasti edasi
No mõnel ikka kupli all tuul – halloo: sõida swenskasse ja vaata palju samakat aetakse , palju tassitakse saksast sisse alkot , siis puhu seda soga edasi
swedistanist eeskuju võtta on põliselanike suhtes väga julm tegu!
On inimesi, kellel on asjadest oma arvamus ja on neid, kel pole. Meil on veel õnneks sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada, palju hullem oleks, kui me seda teha ei saaks. Maire Forsel teeb seda õnneks argumenteeritult, paljud kommentaatorid kasutavad oma sõnavabadust ainult lahmimiseks, toomata omapoolseid fakte Forseli poolt kirjutatu ümberlükkamiseks.
Nii palun IRW, vasta järgmistele küsimustele.
1. Kui palju aetakse Rootsis samakat?
2. Kui palju tuuakse Saksamaalt õlut?
Muuseas, õlle toomine naaberriigist, ei ole seotud õlut müüvate poodide arvuga, vaid hinnapoliitikaga, naaberriik jääb tihtipeale kaugemale kui lähim kodumaine alkoholipood. Selline piirikaubandus käib paljude riikide vahel.
Gotlandil on 60 000 elanikku ja ainult 5 viinapoodi. Saaremaal ja Muhus kokku poole vähem rahvast ja kanget alkoholi müüakse kõigis toidupoodides,mida ainuüksi Coopil on 14, kui nende kaarti uskuda. Lisaks suured Selver, Rimi, Säästukad (mis küll kohe suletakse) ja veel hulk väiksemaid maapoode
Nii nagu maapood ei suuda täna ellu jääda ilma alkoholi osata käibes ei suuda inimene elada ilma töökohata maal. Mulle tundub, et maapoed ja maakool on ühed haavatavamad küsimused, mille kallal saavad hambaid teritada mõned nö. väikeettevõtjatest eksperdid. Neile kahele väiksesle olulisele veresoonele on kerge kõiki maaelu hädasid külge pookida ja neid on pop sulgeda. Aga kõik ju sulgevad poode ja koole, aga kõik kolivad linna jne. Ma arvan, et majandusteemadel võiksid sõna võtta need, kes ise suudavad maal peale iseenda ka mõnele naabrile tööd anda ja kellel on kogemusi uute töökohtade loomisel. Igasugu forselitel paluks enda käest küsida, kas ma olen osa kohaliku elu probleemidest või olen ma osa kohaliku elu probleemide lahendamisest.
Tegelikult aitaks maaelu päästa just nimelt see, et võimalikult paljud inimesed annaksid kasvõi ainult iseendale ja oma perele tööd, ses suhtes ma Forselile etteheiteid ei teeks. Kahjuks on nii, et kui “igasugu forselid”, nagu sa nimetad, probleeme ei tõstataks ja neile lahendusi ei otsiks, oleks meie elu palju hullem. Forsel ju pakkus lahenduse, kuidas maapoode säilitada. Tsiteerin, kuna sa vist ei viitsinud lõpuni lugeda: “Samas ei saa võtta maapoodide omanikelt nende sissetulekut, midagi vastu andmata – Riik peab maksma maapiirkonna viimase väikese toidupoe pidajale toetust, et ta saaks ka alkoholi müümata edasi tegutseda”
Jumalatu ühiskonnas ongi nii: narko, niko, homo, alko, sex… See on tavaline. Seda loetakse normaalseks. Väärastanud normide ajastu. Eestimaa on otsekui põuane maa, mis ootab vihma ülevalt- viina asemel Elavat vett s.t. Jumala külastust. Ja see juhtub. Miks? Sest olukord maailmas muutub ühe tunniga ja meil ei jää muud üle kui hüüda Teda appi.Tark otsib päästet rahu ajal. Kuri läheb kurjemaks ja püha pühamaks. On poolte valimise aeg. Õnnistus või needus?
Hinnapoliitikast ongi kogu jutt, milleks see “muuseas”?
IRW tõi kenasti välja Rootsi alkoholipoliitika 2 põhiprobleemi, mida Rootsi meedia kajastab.
Tee ise ka midagi, ei pea IRW ega keegi teine saarlase nr 516 tegemata kodutööd tegema!
Lugege kokku palju järgi täna maapoode maakonnas. Siis arvestage. Hea et oskavad veel majandada ja tööd pakkuda. Tublid ja püüdke olla.