Täna avaldas Ärileht Leisi Lapikoja omaniku Maire Forseli arvamusartikli, kus väikeettevõtja kommenteeris peaminister Ratase plaani muuta pension seotuks töötatud aastatega.
“Kuulasin reedel Vikerraadiot, kus Jüri Ratas vastas ajakirjanikule pensionisüsteemi muutmise kohta järgmist: „Minult küsitakse tihti, miks peab inimene töötama lasteaiaõpetaja abina või poemüüjana kolm aastat, et saada üks pensioniaasta”. Müüti, mida juba aastaid on laialt levitatud, kuulutatakse nüüd siis juba lausa Toompealt,” kirjutas Forsel Ärilehes.
Forsel kirjutab praegust pensionisüsteemi rohkem lahti, öeldes, et “[m]üüti, mida juba aastaid on laialt levitatud, kuulutatakse nüüd siis juba lausa Toompealt ja mitte ükski ajakirjanik ei ole võtnud vaevaks välja uurida, mida nende aastate all õigupoolest mõeldakse”.
Forsel selgitab, et esiteks on pensioni baasosa kõigile võrdne. Teiseks, staažiosa kujuneb sellest, kui palju ollakse ametlikult töötanud, kuid kõneainet tekitab just see kolmas, kindlustusosa. Forsel kirjutab, et kindlustusosa suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Vahe tekib sellest, et mida suurem on palk, seda rohkem maksatkse sotsiaalmaksu. Forsel lisab: “[k]indlustusosaku arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa ja aastakoefitsient on seotud keskmise palgaga. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Ja siia see tüliõun maetud ongi – kindlustusosa sõltub töötasult makstud sotsiaalmaksust ja aastakoefitsient on 1 siis kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt palgalt. Mitte kusagil ei ole meie pensionikindlustusseaduses juttu sellest, et kellelegi arvestatakse vähem pensioniaastaid.”
Forsel viitab ka ühele teisele probleemile, mis kaasneb alampalga maksmisega. Nimelt paljud väikeettevõtjad, FIEd kui ka OÜst iseendale palgamaksjad maksavad tihtipeale endale miinimumpalka, millega kindlustatakse endale ravikindlustus. Käibeks näidatakse nii palju kui vajalik ja OÜ omanikud maksavad endale välja dividende, mille pealt pensioni ei kogune. Samas saavadki need Ratase poolt nimetatud lasteaiaõpetaja abid miinimumpalka, kuna riigile ei laeku maksuraha. “Maksud aga teatavasti tulevad vaid ettevõtlusest ja meie ettevõtjad peavad suutma oma maksudega ülal pidada 130 000 riigipalgalist, keda on umbes viiendik meie tööealisest elanikkonnast. Ebavõrdsust riigis ei saa aga ettevõtjate kraesse kirjutada – on riigijuhtide töö teha selliseid seadusi, mis riigikassasse raha juurde tooksid ehk siis paneksid aina rohkemaid inimesi ettevõtlusega tegelema ja neid ka ausamalt makse maksma,” kommenteerib Forsel, kuidas võiks antud olukorda parandada.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kirjutises on sisuline viga – FIE ei saa endale üldse palka maksta.
Puhas reformika jutt.
Seda asja on siin kirjutises nii kõvasti “toimetatud”, et Ärilehes avaldatu sisu on täiesti kadunud ja asjad nii kõvasti pea peale keeratud, et sisulist kommentaari pole mõtet siia kirjutadagi.
Volli ! Ära pülli ! Anna tuld – copy-paste ja menna…, või oled kaineks saanud ?
FIE saab endale palka maksta.
Kui see on müüt ja seda on aastaid räägitud, et 3 võrdub 1, siis miks eelmine valitsus seda juttu ei kummutanud või ei teatud mida rahvas räägib ja kuidas asjast aru saab? Väga kahtlane.Samalaadne jutt, kui hr. Ligil, kes arvab, et lasteiatädi, kes tema lapse taguotsa on pühkinud, ei vajagi suuremat pensioni, sest pole viitsinud õppida.
Pr. Forsel elas arvatavasti aastast 1999 veel teises maailmas. Siis tulid ju väga paljudele väikesepalgalistele kirjad koju- olete oma töötatud aja eest saanud 0.3(või veel väiksema ) …tööaastat….koristajad ei mõelnud seda sotsmaksu välja, see tuli valitsuse templitega varustatud paberil. Kui õieti meeles, polnud sellal miinimumpalk isegi mitte kolmesadat krooni… Kes tollal küll võis riiki valitsenud olla?
oli piisavalt sellise seaduse vastaseid, aga kes kuulas? mitte keegi.Otsustajatel sellist muret ju polnud.
Aga ilma alamklassita ei saa küll ükski riik, linn, vald , suurvald või isegi näiteks uus parvlaev Tõll jt. hakkama, igal pool on koristajaid-kasijaid-pühkijaid… vaja ning kahjuks need kõik tahavad ka elada, oma peresid kasvatada, süüa ja riides käia enamvähem toimetulevalt…
ja praegusestki miinimumist korjata endale kiidetud pensionisambaid pere kõhu kõrvalt???edu meile, kes me ei viitsi õppida , olla särasilmsed ja edukad, vaid hoolitseme et oleks puhtust ja korda silmaga näha……
Äripäevas seisis ka mustvalgel et forselisugused käsitöötegijad müüvad mustalt ja riik ei näe midagi!Olevat avalik saladus!
Vana luud, otsi see paber üles, pane prillid ette ja vaata veel. Võtsin oma koduarhiivist, panin ka prillid ette ja ei näe kusagil sõna ‘tööaasta’, teatises on kirjas ‘pensionikindlustatu aastakoelfitsent’. Teatises on kirjas “Pensionikindlustusstaaži ja pensionikindlustuse aastakoelfitsiendi arvutamise aluseks on riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu kohta”
Ega ikka ei saa küll. Küsige maksuametist järele!
Lihtsas maakelles on selgitus siin http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/seadus-miinimumpalk-tait-pensioni-ei-anna?id=32338555
Tegelikult Eestis enam palka ei makstagi. Töölepinguseadus sätestab töötasu, mitte palka. Ja palgaseadus on kehtetu. FIE ei saa iseendaga töölepingut sõlmida, seega ei saa ka töötasu maksta. Ja töötajate registris ta ka ei pea iseennast registreerima. Aga see pole teema kontekstis üldse oluline. Kuna aga kogu artikkel on üles ehitatud sellele, kuidas asju nimetatakse, mitte teema sisule, siis võiks ju ometi täpne olla.
Tegelikult Ratas ei valetanus vaid rääkis rahvale arusaadavas keeles. Nii ongi ju, et madalapalgaline peab töötama kolm aastat, et saada kätte seesama koefitsent (1,0), mille saab inimene, kes teenib keskmist palka (tema koefitsent on 0,3).
Lisan siis ühe Ärilehe kommentaariumi kommentaari, kust selgub, et pr Forseliusel on asjad peas väga sassis
“Staažiosa ei tohiks ka kellelegi probleeme tekitada – oled ametlikult töötanud, siis oled ka pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid kogunud”
Vot selles see tädi eksibki, ja see ongi probleem, miks uut seadust vaja.
Teen siis puust ja punaseks:
Praegu pensionile minejatel tõesti arvatakse, olenemata töötasust, kõik need aastad enne 1999.a. täisaastateks, mille eest siis praeguse järgi saab ühe staažiaasta rahaline väärtus kuupensionis on täna 5,514 eurot, aga ta pole isegi enda poolt kirja pandut: “staažiosa, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate ja aastahinde korrutisega” ja vot see AASTAHINDE aluseks ongi keskmine palk, mille järgi aastahinne on 1, kes saab rohkem, sel tuleb aastahindeks 1,1 ja suurem (tegelikult ka mingi valemiga, sest egas ka see eriti suurene kuigi võib töötasu olla isegi kordades keskmisest suurem), aga kes saavad alla keskmist, selle aastahinne jääb alla 1, mida väiksem töötasu seda väiksem on aastahindeks, sain minagi täiskohaga kassiirina töötates 10 tööaasta jooksul aastahindeksiteksks 0,42 suurim ja madalaim 0,34 (viimastel aastatel ei makstud enam ületundide eest) ja nii tuligi, et staažiaastaid ei saanud 10 töötatud aasta eest rohkem kui kusagi 4 aastat. Ja siin ongi see jama, et kui isegi praegu pensionile minejatel on veel varuks tööaastaid enne 1999.a., mida arvutatakse 1 tööaasta võrdub ka 1 staažiaasta, siis mida pikemalt sa peale 1999. a. alla keskmist teenid, seda vähem saad staažiaastaid, näiteka, et kui teenid alates 1999-2029 aastani keskmisest poole vähem, saad 30 töötatud aasta eest 30×0,5=15 staažiaatat, arvutame siis praeguse ühe staažiaasta rahaline väärtuse 5,514€ saamegi, et keskmist teeniv saab staažiosa eest 30×5,514= 165,42€, madalamapalgaline 15×5,514= 82,74€.Uus pensioniseadus kaotab ka teise ahistava apsaka – eelpensionile minejad said küll õigustatult vähem (3 täisaastat varem minejatel 12% pensionist), aga ebaõiglane see, et väga paljud olid sunnitud masuperioodil kui kaotasid töö ja uut oli raske leida, jääma eelpensionile, mis aga määrati eluaegseks, polnud ka ebaõiglane see, et kui läksid uuesti tööle, siis seda eelpensioni ei saanud, aga täitsa ebaõiglane, et võisid saada kui suurt töötasu tahes kasvõi kümne uuesti tööl käidud aastate eest, vanaduspensioni said ikkagi selle “eluaegse” järgi, no ei stimuleerinud selline seadus uuesti tööle minekut, uue järgi aga saad valida ise, millal pensionile jääd kui sul vajalik tööstaaž täis ilma praeguse mahaarvestuse ja piiranguta edaspidi käia tööl, et saada pensionile lisa.
Forsel toob ju väga selgelt välja, et jutt peansioniaastatest on vale. Asja tegelik tuum on makstud sotsiaalmaksu suurus, mitte see, et riik madalapalgalistele midagi vähem annab
Püüdke ometi aru saada, et Forsel peab silmas, et keegi ei sunni FIE-t koguma pensioniosakut vaid miinimumpalgalt. Kui FIE deklareerib aasta lõpus kogu oma käibe ja maksab sellelt sotsiaalmaksu, siis hea käibe korral võib ta teenida välja suurema pensioni kui keskmise palga saaja. Küsimus on ainult ja ainult makstud sotsiaalmaksu suuruses, mitte mingites pensioniaastates
Kirjutises ei ole öeldud, et FIE endale palka maksab. Tsiteerin kõnealust arvamuslugu:”Väga paljud inimesed on vabatahtlikult otsustanud, et neile sobib alampalgalt väljateenitud kindlustusosak – need on ettevõtjad, nii FIEd kui ka OÜst iseendale palka maksvad ettevõtjad.”
Ei saa aru, mida FIE kohta siin öeldud on? Tõlgin – öeldud on, et paljud FIEd on valinud, et neile sobib alampalgalt väljateenitud kindlustusosak, st nad on ise valinud, et maksavad vaid sotsiaalmaksu miinimumi. Kui deklareerida kogu tulu, siis tuleb selleltki pärast kopsakas sotsiaalmaks maksta, aga seda paljud väldivad. Nii ei saagi ju mingit suuremat pensioni koguneda. “palka maksvad ettevõtjad” käib siin loos ju OÜ omanike kohta.
Loe veelkord läbi “Forsel hämab” kommentaar.