
VAJALIK MINEVIK: Tööraamatuid enam ei nõuta, kuid Coopi Saaremaa personalitöötajate Katrin Eero (paremal) ja Kadi Maripuu sõnul tuleb ikka ette, et keegi tahab sellesse veel kannet saada. Vanemad tööraamatud pärinevad eelmise riigikorra ajast.
MAANUS MASING
20 tööraamatut on Kuressaares sotsiaalkindlustusametisse toodud uudise peale, et inimestel palutakse need alles hoida ja hoiule tuua.
Sotsiaalkindlustusameti hiljutine teade, et vanemaid kui 1999. aasta andmeid sisaldavad tööraamatud tuleb pensioni arvestamiseks ametisse hoiule viia, on tekitanud mitmeid küsimusi. Mis saab, kui raamatut ei ole? Või kui ei tea, kus nüüdseks juba minevikuks saanud tööraamat asub?
Coopi Saaremaa personaliosakonnas on laua peal mitu sahtlit, kus tööraamatud nimelistes ümbrikutes kenasti tallel. Personalijuht Katrin Eero sõnul on neil 400 töötaja kohta tööraamatuid üle saja. Alates 2009. aastast ettevõtetel tööraamatu täitmise kohustust ei ole ja uusi raamatuid enam kasutusele ei võetud.
Seetõttu on paljud arvanud, et seda pole enam vaja. See on ekslik arvamus, kuna enne 1999. aastat ei kantud andmeid töötamise kohta registrisse ja info ongi tööraamatu põhine.
Kuigi tööraamatut ei kasutata enam juba kaheksa aastat, soovivad veel nii mõnedki sinna märget tööle asumise või töölt lahkumise kohta, räägib Eero. “Inimesed tulevad tööraamatuga, kui tööle tulevad. Meie nendega siiski enam ei tegele ja kandeid ei tee,” ütles ta.
Vanemad inimesed on eluaeg harjunud tööraamatu olemasoluga ja see on nende jaoks ajalugu. Eelmise riigikorra ajal kanti tööraamatusse palju andmeid, sealhulgas ka preemiad, autasud ja karistused. “Ega mälu kõiki kuupäevasid meelde jäta,” märkis Eero. Tema arvab, et laual olevatesse vanematesse tööraamatutesse on esimesed kanded tehtud juba veidi vähem kui pool sajandit tagasi ehk 1970-ndatel aastatel.
Tööraamatute uudise peale vähemalt Coopi Saaremaa kontoris paanikat lahti ei läinud. Üks töötaja oli küsinud, et kas raamat on alles ikka. On alles ja töötaja jättis selle personaliosakonda hoiule.
Katrin Eero ütles, et nemad kindlasti töötajatele tööraamatuid laiali jagama ei hakka. “Inimene peab ikka ise oma asjade eest hoolitsema,” leidis ta.
Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuhi Kaili Uusmaa sõnul toodi Kuressaares ära 20 tööraamatut, Tallinnas 60 ja mujal Eesti esindustes ka ca 20 ümber. Ajalist piirangut tööraamatute äraviimisel ei ole ja kindlasti ei jää keegi ka pensionita, kui tööraamatut alles ei ole.
Kui tööraamat inimesel aga olemas on, siis on oluline, et inimene selle oma töötamise lõpuks sotsiaalkindlustusametisse viiks. Kuna raamatut vaja ei lähe, võib selle kadumise ja muu taolise vältimiseks ametisse hoiule viia juba varem.
andke nüüd natuke aega, et saaks tööraamatusse vajalikud kanded ikka ära teha, enne kui raamat lõplikult hoiule läheb
Segadus segaduse otsa. Seadus seaduse otsa. Muudame neid seadusi aga iga valitsuse ja iga uue ministri puhul, et inimene sealt tagant üldse enam välja ei paistaks.Usun, et minuealised seda pensioni ei näegi, sureme enne ära, sest elu on tehtud nii segaseks ja stressi tekitavaks ja varsti keelatakse nagunii söömine ja joomine kah ära, sureme siis nälga.
Huvitav, miks ma tööraamatut oma käes ei või hoida. Käsu korras hoiule toomine on väga veider.
Sul ei tohi olla tõendusmaterjali, kui tulevikus riigiga pensioni üle vaidlema hakkad.
Tööraamat pole kunagi kuskil hoiul olnud! Ikka inimese oma käes vöi tööl olles ses samas asutuses kus töötati.Kuhugi hoiule nüüd viia on ikka vale.Saan aru,et viiakse korra,tehakse koopiaid ja antakse tagasi inimese kätte.See on nagu pass,mis peab olema oma käes mitte kuskil hoiul.See vöib ju samamoodi seal pensioniametis ää kaduda,siis pole millegiga enam oma tööaastaid töestada .
Jajah – tuleb uus valitsus ja jälle seadused muutuvad – kõik tööraamatud ja töötamist tõendavad dokumendid on äkitse kadunud sotsiaalkindlustusametis ja ei olegi millegiga tõendada oma töötamist .
Tööraamatuga ilmun sots.ametisse siis, kui pensile hakkan jääma, enne ei “hoiusta” seal midagi.
Raamatule
Võid ka enda käes hoida. Hoiule andmine on võimalus.