“Kas keegi tõepoolest arvab, et maal elav mikroettevõtja on endale sõiduauto liisinud selleks, et sellega kusagil metsade ja põldude vahel eputada?” küsib väikeettevõtja, Leisi Lapikoja omanik Maire Forsel, keda paneb nördima valitsuse plaan kehtestada firma autodele erisoodustusmaks.
Lugesin valitsuse plaanist kehtestada firma autodele erisoodustusmaks. Kui ma muidu suhtun igasugu muudatustesse üsna rahulikult, siis sellega seoses tundsin küll, kuidas mul vererõhk tõuseb. Kas inimesed Toompeal ei tea üldse, kuidas maaelu käib? Kas keegi tõepoolest arvab, et maal elav mikroettevõtja on endale sõiduauto liisinud selleks, et sellega kusagil metsade ja põldude vahel eputada? Või usub keegi, et maal tegutsev ettevõtja on nii rikas, et saab oma ühemeheettevõttele osta ühe auto ja erasõitudeks teise?
Auto on hädavajalik
Eelmine valitsus püüdis midagi mikroettevõtjate jaoks ära teha, kehtestades käibemaksukohuslase alampiiri neljakümnele tuhandele eurole ja algatades debati ettevõtluskonto loomise üle. Kui uus valitsus kehtestab sõiduautode erisoodustusmaksu, siis ei ole neist uutest soodustustest mitte midagi kasu, sest mikroettevõtjale tõmmatakse lihtsalt vesi peale.
Sõiduauto on maal elades hädavajalik ja inimene valib endale auto just nimelt vajaduse, mitte edevuse pärast. Kas olete juhtunud mõnel nädalavahetusel nägema, kui jahimehed kusagil tee ääres ajujahiks kogunevad? Olete ehk tähele pannud, et enamik nende autodest on nelikveoga maasturid? Kas keegi arvab, et nad vajavad metsade vahel sõitmiseks sellist autot niisama edevusest või on nendel lihtsatel maameestel nii palju raha, et seda kalli auto peale priisata? Toyota Hilux või Nissan Patrol on maal elaval mikroettevõtjal sellepärast, et saaks jahisaagi autosse visata või sõita, aiateibad kastis, mööda karjamaad, et elektrikarjust teha.
Või selleks, et oma paati mere äärde viia. Fiat Punto või Toyota Yarisega selliseid sõite ei tee (automargid on juhuslikult valitud). Nelikveoga maasturiga ei sõida meie maainimesed Lõuna-Eesti kuplite vahel mitte selleks, et teistele oma jõukust või võimu demonstreerida – selliseid edevaid inimesi leiab pigem ühel teisel mäel ja see asub teatavasti Tallinnas.
Loodetavasti on valitsus erisoodustusmaksu planeerinud ka nendele sõiduautodele, mida riigikogu liikmed maksumaksja raha eest liisivad. Või pole keegi selle peale veel tulnud, et just seal asuvad need sõiduautod, mis igapäevaseks töölkäimiseks võimsat mootorit ja nelikvedu palju vähem vajavad kui maal elav mikroettevõtja? Kui riigikogu liikme jaoks on oma auto liisingu igakuine summa vaid väike osa tema kuusissetulekust, siis mikroettevõtja jaoks, kes niigi ots otsaga kokku tuleb, on kulud autole juba praegu väga arvestatav osa ettevõtte kogukuludest.
Ühemehe- või pereettevõtte jaoks, kes on vaid iseendale tööandjaks, on juba liisingumakse koos kindlustuste ja kütusekuluga piisavalt suur väljaminek. Sellele lisaks veel erisoodustusmaks kehtestada tähendaks, et paljudele võib igakuine kulu autole ulatuda näiteks varasema 500 euro asemel 750 euroni. Mikroettevõtja, kes niigi ei suuda naljalt üle paari tuhande euro kuukäivet teha, ei suuda seda lihtsalt maksta, aga ilma autota maal ju ei ela. Nii suretatakse välja viimasedki mikroettevõtjad, kes seni on suutnud ausalt makse makstes end ära elatada.
Suretatakse välja viimasedki
Peaminister Jüri Ratas on kohe oma võimule tuleku alguses deklareerinud, et majanduse käivitamiseks tuleb toetada regionaalseid ja sektoriaalseid maksuerisusi, et arendada ettevõtlust ja töökohtade loomist – siin on nüüd see koht, kus saaks midagi reaalselt ära teha. Säästke maapiirkondades tegutsevaid mikroettevõtjaid sõiduauto erisoodustusmaksust, et viimasedki maale jäänud ettevõtlikud inimesed siit jalga ei laseks! See on vähim, mida te Eesti maaelu säilimiseks praegu teha saaksite.
Ilmus 18. jaanuaril Delfi Ärilehes.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Peaminister Jüri Ratas on kohe oma võimule tuleku alguses deklareerinud, et majanduse käivitamiseks tuleb toetada regionaalseid ja sektoriaalseid maksuerisusi, et arendada ettevõtlust ja töökohtade loomist
OH TEID NAIIVSEID!Ega putin ei käskinud oma partneril eestit upitada,vaid uputada!
aga Saarte Hääles avaldatuna pole sest mingit tolku. Selline kiri tuleb saata peaministrile. Ja lisaks siia veel niipalju, et need vmaainimesed kes veel maale jäänud maksavad suurel hulgal kõtuseaktsiisi riigi eelarvesse aga teedehooldus talvel on just selline mis nõuab maasturi olemasolu. Kui maainimene hakkab tööle minema pole sahamehed veel ärganud, pead ise hangedest läbi saama, praegu oodatakse, et ilmataat sulatab kõrvalteel oleva lausjää- Maainimene peab olema proff jäärajal sõitja, nende jaoks liiva ei jagu jne, jne. Ja siis maksame sellele lõbule veel automaksuna peale ka. Krt, maainimestele peaks peale maksma.
Puhtalt tööautodele üht värvi numbrid, mis selles halba on? Kasutad autot tööl ja isiklikeks sõitudeks, maksad kilovati pealt ja number samasugune kui isiklikul masinal. Miks peaksid isiklike sõitude kulud saama oma firma kuludesse kanda? Ja omavalitsuste ametnikud või riigipalgalised, kes kasutavad ametiautosid?! Kohe oleks näha, kes sui Järve rannas või iga pääva tööl käib ammetiautuga maksumaksja raha eest. Muidugi olen neile kade ja nördinud, sest nõrgematele ei halastata ja edukamad, tugevamad kahmavad enamuse endale.
Mölisevad need, kel auto kasutamise võimalus puudub. Tehke ka rohkem tööd ja liigelge palju. Kui ikka liini taga kummijullasid lapid või kodus pensionäripõlve naudid, siis pole vahet, kas tööle minna ratta, jala või ühistranspordiga. Kui aga tahad tootlikust ja võimalust teha tööd rohkem, kui 8-16 (ametnikud), siis peab masin olema. Te võite numbrimärgid ükskõik, mis värvi teha – töölt tulles ja Sõrve sõites võin vabalt deklareerida töösõidu sest mul on töökoht kodus ja kliendid linnas. Ja kui tahan, teen koduteel peatuse Järve rannas. Kes tööd ei tee, käib jala või on sootuks töötu!
Inetu teiste töötamise halvustamine. Et sinu töö on siis kõige vajalikum ja õigem töö?
Alevikus kaugtööd ja patju tehes ning postitades ei ole nelikveoga maasturit just eriti vaja. Ei ole kade, kui on, las siis olla! Kuid pisut kahepalgelisena tundub see kirjatükk küll olevat. Mikroettevõtete automudelivajadusel ja – valikul on siiski vahe. Perearstid ei pea sõitma linnas maasturitega, kui maal koduvisiite ei tee. Vallavanemad ei pea esindussõite tegema maasturitega. Ka riigikogulastele ei ole nii võimsaid maastureid vaja, et seadusloomega tegeleda. Jne, jne.
Tuli ikka ära see kommentaar, imestasingi juba, kuhu seekord kurjad keeled jäävad :) Väga õige – kes ainult alevikus liigub, sellel on võimalik omale väiksem auto liisida. Kurb on näha, et ikka peab keegi isiklikuks minema. Ilmselt selle kommentaari kirjutaja teab, et olen juba pikka aega mikroettevõtjate ja maainimeste parema toimetuleku eest võidelnud, mis tähendab, et minu kirjatükid ei räägi mitte minust endast, vaid puudutavad paljusid inimesi. See lugu läks natuke liiga palju maasturite poole kaldu just sarnaste kommentaaride pärast, millele siin praegu vastan ja kuna olen taolist suhtumist maaettevõtjatesse sageli näinud, siis tõin näiteks just suuremad autod.
Uus kavandatav autode erisoodustusmaks ei sõltu teatavasti auto suurusest ega ka selle keskkonda saastavates omadustes, vaid sellest, kui palju kilomeetreid keegi oma autoga sõita on jõudnud.
Kuna just siin Saaremaa lehtedes on minu auto lugejatele hambu jäänud, siis olgu tõe huvides ka öeldud, et töö Leisi Lapikojas ei ole minu ainuke töö – lisaks enda kahele osaühingule kuulun ühe sihtasutuse nõukogusse ja sellele kuulub sadu hektareid metsa. Kõik koosolekud toimuvad sealsamas OÜ-s kohapeal ja sinna jõudmiseks tuleb mul iga kord sõita täpselt 10 km mööda üsna kehva asfalteerimata teed. Lisaks siis muidugi ka nendessamades metsades sõitmine kui on vaja midagi vaatama minna. Kui huvitab lähemalt, mis ettevõttega on tegu, siis võib mulle meilile kirjutada, ei hakka siin avalikult oma personaalküsimust lahkama. Lisan vaid, et selle nõukogu koht on mulle määratud testamendiga ja kokku 20-ks aastaks, millest pea 18 aastat tööd veel ees. Nii et katsuge harjuda, et ka tulevikus liisin omale just sellise auto, mis vastab minu vajadustele, st et sellega tõepoolest oleks võimalik ka metsateedel sõita.
Kui uudishimu veel painama jääb ja tahate kaardilt vaadata, kus see põllumajandusettevõte täpselt asub, siis võib mulle meilile kirjutada, räägin siis lähemalt: maire.forsel@gmail.com
Kuule mida sa vingud!!!! Mul oli mitsubishi lancer , pidin vahetama maasturi vastu sest lihtsalt ei pääsend koju, kuna riik ei suuda teid hooldada ja vajusin keset teed põhjapeale. Pealeselle veel 3x sai vahetatud põhjakatet.
Hea pr Forsel,rõõm on lugeda, et Teil kui mikroettevõtjal läheb nii hästi. Hea on teada, et saate endale lubada Teie vajadustele vastava auto ja seda veel 18 aastat järjest. Arusaamatuks jääb Teie ärritumine asjas, et riik soovib süsteemi selgemaks muuta ja maksutulu kultuuritöötajate, õpetajate, hoolekande-ja päästetöötajate jt teenistujate palgatõusudeks kasutada.Pensionärid ootavad äraelamist võimaldavat pensioni. Teenindajad on inimesed, kelle tööd vajavad ka mikroettevõtjad ja nende pereliikmed. Kes muretseb eelpool mainitud teenindava sektori töötajate töölejõudmise transpordikulude pärast? Kuidas tulevad nad toime väikese palga ja suurte kuludega?
Ettevõtlusel hinge kinni pookimisel jäävad kõik eelmainitust ilma.
Hea küll, aga kuidas see teie jutt kultuuritöötajate, õpetajate, hoolekande-ja päästetöötajate palkadest nüüd Maire Forseli artikliga ja kommentaariga haakub. Kas nimetatud töötajad hakkavad siis rohkem palka saama pensionärid rohkem pensioni, kui ettevõtlus rumalate maksudega välja suretatakse ja seetõttu riigikassasse hoopis vähem makse laekub? Mujalt kui ettevõtlusest ju raha ei tule. Või arvate, et raha kasvab puu otsas ning valitsusel pole muud teha kui seda sealt noppida. Õnneks ei ole Eesti valitsusel võimalik raha lihtviisil juurde trükkida, kui oleksid kroonid siis mine tea, mis võiks toimuda.
Skeemid, pankrotid, süsteemi selgus, maksutulu kasv, teenistujate palgad…
Tavaline hala, et kohe päike kustub
erinevalt Skandinaavia- maadest on Eestis nauditud olukorda, kus ametiautode isiklikuks otstarbeks kasutamise üle praktiliselt arvestus puudub. Eriti puudutab see maksumaksjaid enim lüpsvaid firmasid, kus suuremat sorti maasturid on ka pereauto staatuses. Piisab ka väikesest tiirust Kuressaare vahel, nägemaks ametiautode seismist koduväravates jm.
mikroettevõttes ei ole isikuid palgal, kui vähemalt 1 inimene saab palka, on see väikeettevõte!