
MURETSEB: Kui ma tegelen ikkagi kalapüügiga ja käed on märjad, kus ma siis selle nutitelefoni kallale lähen märgade kätega, ütleb Kaido Tiit.
MAANUS MASING
Kutselised ranna- ja sisevete kalurid saavad kohustuslikke püügiandmeid nüüdsest esitada mobiiliäpiga. Ehkki see peaks asjaajamist lihtsustama, ütlevad Saaremaa kogenud kalurid, et neil pole ka paberil püügipäeviku täitmise vastu midagi.
Püügiandmete esitamise rakendus kaluritele kannab nime PERK ning sisuliselt tähendabki see, et kaluritel pole enam vaja esitada ametiasutustele paberil püügipäeviku lehti. Andmed saab nüüd sisse toksida nutirakendusse.
Mitmele korraga
PERK-i eelis on maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul muu hulgas see, et äpiga on võimalik esitada andmeid korraga nii maaeluministeeriumile kui ka keskkonnainspektsioonile.
Kohalikud kutselised kalurid, kellega Saarte Hääl uue rakenduse üle arutles, leidsid, et mobiiliäpi kasutamine ei pruugi igas olukorras mugav olla. “Kui ma tegelen ikkagi kalapüügiga ja käed on märjad, kus ma siis selle nutitelefoni kallale lähen märgade kätega. Nii on see mul varsti otsas,” arvas Kaido Tiit.
Seda eriti juhul, kui ka tuult jagub ja olemine merel on seega tugevasti õõtsuv. “Raske on trükkida niimoodi,” leidis Tiit. Samas möönis ta, et kalda peal miks mitte, kui kalurile taoline äpindus meeldib.
Tema tõi välja ka tõsiasja, et enamik kutselisi kalureid on vanemad mehed ning kui nutilembesed nad on, on iseküsimus. “Noori on ainult mingil määral. Hea, kui pundis mõni noorem sell on, kes oskab seda kasutada,” arutles ta. “Vanemad mehed aga… mina ei viitsiks sellega jamada,” naeris Tiit.
Kaido Tiidule teadaolevalt sai püügipäevikut varem ka nt internetis täita, seega mingi totaalne imeasi see äpp nagu polegi, sest veebibrauseri võis ju avada ka telefonis. Sundi, et rakendust kindlasti kasutama peaks või andmeid kasvõi meilitsi saata tuleks, Tiidu sõnul õnneks pole. Seega saab igaüks kasutada ikka talle kõige meelepärasemat varianti.
Lihtsalt variant
Samuti staažikas kutseline kalur Rein Kuusk on Tiiduga sama meelt. Temagi oli rakenduse olemasoluga kursis, kuid arvas, et kui asi puudutab nt räimepüüki, tuleb kaluritel edaspidigi nn suurt žurnaali täita.
“Eks ta üks lisavariant ole, aga siis peab sul sobiv mobiil ka olema,” märkis Kuusk. “Pealegi kui sa merel lahtises paadis oled ja lainet ka jagub või vihma sajab, siis kuidas sa neid andmeid sellega edasi annad,” kahtles ka tema. “Siis ei saa sellega midagi teha, kui sul just täitsa veekindel telefon pole. Tavaline puutetundlik nii ei funksi.”
Rein Kuusk on seni püügiandmeid ikka paberil esitanud. “Eks näe, mis edaspidi saab,” naeris ta.
Kes tahab uuele mobiilirakendusele siiski võimaluse anda, siis Androidi kasutajad saavad rakenduse alla laadida Google Play kaudu. Teiste op-süsteemide kasutajad võivad rakendusse siseneda veebilehel perk.agri.ee. Eesti on Euroopa Liidus esimene riik, kes kaluritele sellist e-teenust pakub.
PERK võimaldab
- moodustada iga püügilkäigu kohta püügireisi, mille korduvad andmeväljad saab kalur eelnevalt oma seadete alt ära täita ega pea neid iga kord uuesti sisestama;
- esitada kohustuslikud püügiandmed korraga maaeluministeeriumile ja keskkonnainspektsioonile;
- esitada iga kord vaid neid andmeid, mida ametitele varem esitatud pole;
- esitada kohustuslikke andmeid kala kokkuostu ja transpordi kohta;
- kombineerida mitme püügiloa alusel püütud kalakoguseid ja nendega tehinguid teha;
- kaluril märkida püügivahendite GPS-koordinaate, et need kaardile kanda ja püügikohad hiljem hõlpsasti leida.
- saada kinnitus esitatud andmete kohalejõudmise kohta.
Köigile,kes soovivad seda kasutada,peaks riik sobiva nutitelefoni pakkuma.
Mis segane see jutt on? Kas paberkandjal püügipäevikut täidetakse märgade kätega, vihma käes ning lainetes kõikuvas paadis ja siis veel saadetakse pudelpostiga Keskonnainspektsioonile? Kas andmete edastamisel nutirakenduse abil on lisatud automaatselt kohustus seda teha võrk ühes käes ja telefon teises käes?
Telefoni saab sellisesse veekindlasse kotti panna, millega on telefon kasutatav ja kaela riputada.
Selle teemaga seoses meenus koomiline aastatetagune lugu nutitelefonide eelsest ajast.
Terve Nasva jõeäär oli täis õngemehi lähedalt ja kaugelt. Ühed mandrimehed olid siis kohalikult paadi rentinud, et jõe keskel saaks kala püüda.
“Jätame moblad kaldale — äkki keegi helistab, võtame paati kaasa — kurat, kui paat ümber läheb ?!”
“Aga osame poest preservatiive, paneme moblad nende sisse, sõlm peale ja asi lahendatud.”
Tegelt vana teada trikk ja mindi Nasva poodi: “Päts leiba, kas pudelit viina ja 10 pakki kondoome palun.”
“Meil ei ole kondoome müügis”
Siis pakkus üks mees välja: “Aga ostame neid piklikke kilekotte, paneme mitu tükki üksteise peale — ehk ajavad kuidagi asja ära?”
Poemüüja ja teiste ostjate nägu oli sellise jutu peale vaatamist väärt, sest nemad ei teadnud ju sellest mopiiltelefonide värgist midagi.
:)