Kes väärib aasta küla tiitlit? (7)

KÜLAELU: Kalju Toomann ja Elle Kivi on rõõmsad, et nende koduküla Sakla kandideerib hinnatud tunnustusele.
MAANUS MASING

Aasta küla tiitlile pretendeerivad Saaremaal ilusad ja omanäolised külad, kus hinnatakse ühist tegutsemist.

Saare maakonna aasta külaks kandideerivad tänavu Kõrkvere koos ümberkaudsete küladega Pöide vallast, Sakla Valjala vallast, Laadjala Lääne-Saare vallast, Roobaka Leisist ning Soela koos Pammana ja Murikaga samuti Leisi vallast.

“Eks see kogukondlik läbikäimine kõige tähtsam on,” ütles Soela, Pammana ja Murika külavanem Urmas Metsamaa ja lisas, et kõige rohkem on elu sealkandis koondunud ikka sadama ümber. Ühelt poolt korraldatakse sadamas mitmeid üritusi ja teisalt kasutavad seda aktiivselt ka kalurid. “Kutselisi kalureid on vähe, aga harrastuskalureid üksjagu,” märkis Metsamaa. Kolmes külas kokku elab Metsamaa sõnul talvisel ajal umbes 70 inimest.

Mullu pälvis MTÜ Soela Sadama Selts tunnustusi nii maakondlikul kui ka vabariiklikul tasandil. “Meie tegemisi on ikka märgatud,” rõõmustas Metsamaa. Ega aasta küla tiitelgi tema sõnul mööda külgi maha jookseks ja oleks innustuseks nii seltsi eestvedajatele kui ka teistele kohalikele.

Roobaka külavanem Aire Kurs rõhutas küla pikka ajalugu: “Hakkame varsti 500-aastaseks saama.” Keset küla asuvad mõisavaremed ongi küla sümbol. Koos käiakse Roobaka mõisapargis – külaväljakul, kus on ka laululava. “Meil on hästi sõbralikud ja kokkuhoidvad inimesed ning tore on organiseerida üritusi, kui inimesed nii osavõtlikud on,” lisas Kurs.

Külal on hästi läinud ka selles osas, et ühtegi tühja majapidamist siin pole. “Kõik on korrastatud ja korras,” kinnitas Kurs. Talvekuudel elab Roobakal umbes 50 inimest, suviti aga oluliselt rohkem. “Saja ringis,” arvas Kurs. Külavanem märkis, et Roobaka küla just väga tuntud ei ole ja nii tuleks aasta küla tiitel kindlasti kasuks. “Lõõtsamehed käisid meil siin mängimas ja üks ütles, et ei ole kuulnudki, et Saaremaal Roobaka olemas on,” nentis ta.

Kõrkvere külavanem Mari Pihl toonitas, et Kõrkvere on küll keskus, kus koos käiakse, kuid piirkond koosneb ikkagi üheksast külast. Sealseid aktiivseid inimesi ühendab 2012. aastal loodud MTÜ Kõrkvere Selts ja peamine kokkusaamiskoht on Kõrkvere endine koolimaja.

“Meil on selline ühtlane kooskäiv rahvas, kes ei virise ja tuleb alati kaasa,” on Pihl rahul. Tema hinnangul väga palju inimesi Kõrkveres ja ümberkaudsetes külades just ei ela, kuid see-eest ollakse aktiivsed. “Talvel 120 või veidi enam tuleb ehk kokku, aga suvel on see arv muidugi teine,” märkis ta.

Agnessa Sepp Saklast tõi samuti välja ühtehoidva kogukonna. Ta ütles, et nii Sakla kui ka lähedal asuvate külade asukad saavad üpris tihti kokku kõikvõimalikel talgutel. Koos tehakse heakorratöid ja talvisel ajal muu hulgas ka näiteks jõuluehteid. “Aasta külaks saamine annaks hoogu juurde ja oleks tunnustus tublidele inimestele,” lausus Sepp. Piirkonnas elab tema sõnul umbes 180 inimest. Seltsi- ja külaelu keskus on Sakla seltsimaja, kus asub ka muuseum, ja ürituste korraldamisega tegeleb peamiselt MTÜ Sakla Külaarengu Selts.

Laadjala külavanem Lemmi Saun ütles, et Laadjala on nooruslik ja arenev küla. “Sellist võõrandumist meil ei ole,” lisas ta, viidates, et ühistegevuses löövad kaasa nii noored kui ka vanad. Nagu mitmel teiselgi külal, on ka Laadjalal oma selts – MTÜ Laadjala Küla Arenduse Selts, mis loodi juba 1997. aastal.

“Me ei ole nii väga hoogsalt toimetanud. Teinekord hakatakse väga hoogsalt peale ja siis ühel hetkel inimesed lihtsalt ei jõua enam,” selgitas ta, lisades, et rõhku on pandud jätkusuutlikkusele. “Külamaja rendime välja ja oleme ise end ära majandanud,” märkis ta. Laadjalas elab registri järgi üle 60 inimese, kuid Sauna hinnangul on neid külas kindlasti rohkemgi.