Improteatri ja näitejuhtimise algteadmised

„Näitejuhtimine ja impro”: Osalejad: I rida: Hilde Kurg, Anneli Leis, Kai Paasoja, Maris Tamm.
II rida vasakult: Rahel Otsa, Riina Paat, Anneli Kaljuste, Anne Auväärt, Sille Lapp, Anne Nelis, Ivo Maripuu, Siiri Vaht, Kai Kallas,
Ott Aardam.
MARE NOOT

Eesti harrastusteatrite liidu mentorprogrammi raames toimus Orissaare gümnaasiumis eelmise aasta lõpul asjalik ja vajalik koolituspäev õpetajatele ja noorsootöötajatele, kes tegelevad lavastamisega või plaanivad hakata noortega näitemänge lavastama.

Osalejaid oli nii Kuressaarest, Kihelkonnalt, Valjalast, Muhust kui ka Tornimäelt ning muidugi kasutas head võimalust ennast koolitada mitu Orissaare õpetajat. Koolitajateks näitleja, lavastaja ja Ugala teatri loominguline juht Ott Aardam ja Rahel Otsa, improteater Jaa näitleja, kes on läbinud improteatri koolitusi mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud õpetajate käe all.

Igatahes päev oli põnev, huvitav ja loodetavasti edasiseks tegevuseks indu andev.

Lisan mõne mõtte koolitusel osalenutelt.

“Väga meeldisid tähelepanumängud. Seda just seepärast, et koolis on lastel palju tähelepanuprobleeme. Nende mängudega saab treenida tähelepanu ja ka püsivust. Põnevad olid veel klassi/kollektiivi ühtsust süvendavad mängud, st et laps peab jälgima oma kaaslasi – SILMSIDE! Mänguhoos ei jõuta ainult nn sõpradega silmsidet luua – tuleb jälgida kõiki kaaslasi. Iseenda jaoks sain koolitajalt juurde veidi julgust (igasugused pantomiimid, nende seletused, minek võõrasse pilti ja sealt edasi ise suunata jne).

Ott ärgitas katsetama, proovima erinevate lastega üht ja sama teksti ning alles siis tegema koos lastega valikut, kes sobib mis ossa. Muidugi on selge see, et see nõuab minult kui klassijuhatajalt väga pikka ettevalmistusperioodi. Otiga tegime ka hääleharjutusi, seda peab kindlasti katsetama, sest alati oleme hädas sellega, et laste hääl on vaikne. Hea oli kuulda, et tähtis on ikka ka töörõõm, mitte alati suured autasud.”

Siiri Vaht, OG 3. klassi juhataja

“Kui Rahel algul küsis, kes teab, mis on improteater, ei kiirustanud keegi (minu mäletamist mööda) jah ütlema. Tark ei torma, hoiame madalat profiili ja vaatame, mis edasi saab. Edasi läks iga veerandtunniga üha huvitavamaks.

Samm-sammult võtsime läbi lavatarkusi: jälgi, mis toimub, ole valmis toimuvale reageerima, arvesta, et kui reageerid valesti, ei ole tegelikult midagi hullu, mine edasi, ära jää põdema selle pärast, mis tehtud, sest seda ei saa tagasi võtta, haara kinni partneri teemast ja haaku sellega, et tegevus seisma ei jääks, ole valmis võtma vastutust ja lugu edasi viima, aga ole valmis ka oma suunast loobuma, kui näed, et kaaslane teist teed läheb.

Osa nendest tarkustest ütles koolitaja välja, osa jõudsid meieni mängude kaudu. Võimalik, et sain mõnest asjast teisiti aru, kui see mõeldud oli, aga arvatavasti ei ole sellest midagi.

Kokkuvõtteks ei saa ütlemata jätta, et improteatri tegemine on õpetajale väga oluline oskus, Sa võid minna koolitundi ja kujutada ette, et algab käsikirjale toetuv 45-minutiline monoetendus, aga valmis tuleb olla ka sama pikaks improdraamaks, kus tegelaste arv küündib klassi õpilaste arvuni.”

Ivo Maripuu, OG ja Muhu põhikooli ajalooõpetaja

“Koolitaja Rahel Otsa poolt meiega jagatud mängud on tänapäevastele nutivahendites toimetavatele õpilastele tubliks suhtlemisharjutusteks. Kindlasti leian õpitud mängudele ja improharjutustele kasutuskoha 1. klassi eesti keele tundides õpilaste suulise eneseväljenduse arendamisel. Lastele mängud väga meeldivad, mis võiks olla parem kui lõbusa ettevõtmise märkamatu ühendamine kasulikuga. Ott Aardami asjalikud nõuanded noorte näitlejate lavalesättimiseks saavad ära kasutatud OG näitemängupäevaks valmistudes.”

Kai Paasoja, OG 1. klassi juhataja

“Kevadel on paljudes koolides oma teatripäevad, maakonna põhikoolide näitemängupäev toimub 11. aprillil ja maakonna algklasside näitemängupäev 19. aprillil.

See on hea võimalus koolitusel omandatut praktikasse rakendada. Aitäh Eesti harrastusteatrite liidule toetuse eest, suur tänu koolitajatele ja rõõmsameelsetele osalejatele.”

Mare Noot, Orissaare gümnaasiumi huvijuht