Kas Kuressaares on hea elada? (5)

Mis võiks Kuressaare linnas olla teisiti või paremini, et siin oleks hea ja turvaline elada?

Heigo Kips, Saaremaa seeniormeeste klubi liige:

Kuressaarel on, nagu kõigil, omad plussid ja miinused. Kõige hullem meil pole, aga arenguruumi jätkub.

Turvalisuse osas võiks olukord kõvasti parem olla. Võin seda öelda, sest olen ju pikka aega turvafirma töötaja olnud. Tänavatele oleks vaja rohkem patrulle. Las politsei kaasab rohkem abipolitseinikke. Politsei, päästeteenistus ja Kaitseliit – kõik peaksid turvalisuse eest rohkem head seisma. Praegu on nii, et inimesed käivad märatsejast mööda, käed taskus, ega julge midagi teha. Üks asi on see, et meie seadused on sellised, et kui midagi teed, oled pärast ise süüdi, lähed veel kohtu alla ja võid vangigi minna.

Kuressaare linnaliinibussides võiks sõit tasuta olla, nagu Tallinnas. Mina sõidan küll rohkem jalgrattaga ja kõnnin. Autoga sõidan siis, kui tõesti muidu ei saa. Meie linnas pole ju autol enam parkimiskohti.

Linna vahel peaks olema kergliiklustee. Ega seda vist niipea loota ole. Praegu on nii, et tuleb välismaalane Soomest või Rootsist, kus ta on harjunud kergliiklusteid kasutama, Kuressaarde – kuidas ta autode vahel liigub? Autode vool on meil ju pidev ja inimene on kohe omadega jännis.

Kui meiesugused inimesed – olen juba 76 – tahavad ennast natuke vabamalt tunda, näiteks kuhugi tantsima minna, siis pole niisugust kohta! On ainult diskod ja värgid, aga kui tahan tantsida klassikalist tantsu, pole seda kuskil teha. See asi tuleks küll lahendada. Pensionäride osakaal linnas aina kasvab – tuleks rohkem mõelda ka eakatele inimestele.

Just praegu arutasin sõbraga, et sportimisvõimalused võiksid meie linnas ka paremad olla. Oleks hea, kui Kuressaares oleks saada ka selliseid sportimisvahendeid nagu rullsuuski. Olen neid üle Eesti otsinud.

Helen Reino, Kuressaare päevakeskuse tegevusjuhendaja:

Puutudes kokku inimestega, kes näiteks tihti päevakeskuses käivad, on mulle kõrva jäänud, et Kuressaare linnas ei ole piisavalt istepinke, kus eakad saaksid jalga puhata. Näiteks üks Kevade tänaval elav naine, kes meie majas käib, ütles, et kui vanainimene tahab jalutuskäigu ette võtta, siis peab ta tihti seinalt tuge otsima, kui väsimus peale tuleb. Pargis on pingid olemas, kesklinnas samuti paar tükki, aga neid võiks ikka rohkem olla.

Janno Saamer, spordilembene kuressaarlane:

Olen aastaringne jalgrattur, sõidan isegi praeguse ilmaga. Tulen Sikassaare poolt ja enamasti on lumekate teelt ära aetud, aga mitte igal pool, tuleb lihtsalt valida, kust läbi sõita. Vahepeal kipub libedaks ka minema, aga midagi hullu õnneks väga ei ole, saab sõidetud küll.

Ülo Juhanson, spaahotellide Rüütli ja Meri majahoidja:

Minu hinnangul on Kuressaare linnas küll täitsa hea elada. Bussid käivad nii, nagu peab, vaatasin just hiljuti värske marsruudi üle ja saab igale poole, kuhu vaja, ja tagasi. Ainus asi, mis vahel linnapildis silma hakkab, on inimeste hoolimatus keskkonna suhtes – seistakse prügikasti kõrval ja ometi visatakse koni või mingi muu praht sinna kõrvale maha.

Tahaks, et inimesed hoiaksid meie ümbrust korras ja me kõik saaksime ennast siin hästi tunda.

Rein Tugi, Kuressaare ametikooli töötaja:

Kuressaares on kõik täitsa nii, nagu peab. Teed ei ole libedad, mina elan maal, aga saan ikka linna ja tagasi sobival ajal. Ei olegi mingeid etteheiteid. Need, kes tahavad, leiavad alati võimaluse millegi kallal viriseda.

Helgi Jõhvik, kuressaarlane:

Kolisin kuus aastat tagasi Saaremaale ning olen siinse eluga väga rahul. Nii bussiliiklus kui ka kõik muu töötab ja toimib, mulle ei ole mingeid madalkohti silma jäänud. Bussid käivad õigeaegselt ja oma käigud saab käidud.

Robert Mõngus, Kuressaare elanik:

Olen terve elu Kuressaares elanud ega oska hetkel küll välja tuua midagi, mis negatiivselt silma oleks jäänud. Bussiliiklus on hea, ent sõidukid on veidi kitsad.

Talvisel ajal on naised oma paksude kasukate ja kottidega bussi peal ruumipuudusega jännis, aga see on pigem hooajaline nähtus.