MÄSS SALMEL: Vastuseid küsimustele, mis kipuvad korduma (4)

Saarte Hääl avaldab täismahus Salme põhikooli hoolekogu esimehe Oliver Parresti koostatud memorandumi koolisisest konflikti käsitlevate küsimuste ja vastustega. Vastused on andnud asjaosalised, otseselt pöördumistega seotud inimesed.

Mis õigustus on kahel õpetajal niisuguseks kollektiivi lammutamiseks?

Esimesel pöördumisel oli 7 allkirja, mitte 2. See on 7 inimest, kes pidasid töökeskkonda väljakannatamatuks, ja hästi juhitud kollektiivis ei oleks niisugune asi võimalik. Direktori väide, et 2/3 õpetajatest on tema selja taga, on kõva taganemine väitest, et ainult kaks on tema vastu, ning samas ignoreerib asjaolu, et paljud jätsid alla kirjutamata selle pärast, et vältida isiklikke probleeme või selle pärast, et on jõuluaeg. Juhtimisega ja töökeskkonnaga rahulolematute hulk on tegelikult suurem kui allakirjutanute hulk. Seda näitas ka anonüümne küsitlus, mille viisid läbi vallavanem ning volikogu esimees 13. detsembril.

Miks tehakse jõuluajal nii koledaid asju?

Aastaid kestnud pinged on järsult kasvanud eelmise õppeaasta lõpust. Kirja ajendanud viimased liigutused direktori poolt olid väga inetud hoolimata sellest, et on jõuluaeg. Sama käib ka kirjale järgnenud liigutuste kohta.

Seega kiri koolipidaja esindajale ei olnud asjaosalistele mitte koleduse esilekutsumine, vaid reaktsioon sellele. Jõuluaja argument paneks niisiis justkui ette, et jõulute ajal peab laskma endaga (või kolleegiga) ükskõik kui halvasti käituda ja sellele ei tohi kuidagiviisi reageerida.

Koolis on juhtunud, et konflikti lahendamine lükatakse edasi, kuna on näiteks suvevaheaja algus. See on viinud konflikti pikale vindumisele ja kasvamisele palju inetumaks. Esimese kirja eesmärk ei olnud direktori vallandamine, vaid olukorra delikaatne lahendamine koolisiseselt. See kõik tuli täiesti ootamatult ning põhjustest ei ole midagi räägitud Asju püüti lahendada majasiseselt, ilma sopaloopimiseta ja suurt lärmi tegemata.

Millised on need aastaid kestnud pinged?

Pikka aega kestnud probleemidele viitab õpetajate esimene pöördumine, mis on ajakirjanduses kättesaadav (Saarte Hääle artikkel).

Esimeseks ilminguks konfliktsest juhtimisest loevad asjaosalised direktori ja ÕE vastasseisu 2009 aastal, mis sarnaneb praegusele. Selle sisuks oli, et direktor tahtis ÕE tegevust piirata ja kontrollida.

Ära ei tohi aga unustada, et pingete taga ei ole ainult paar inimest. Ebaõiglast kohtlemist on tunda saanud enamus kollektiivist.

Mismoodi on asju püütud lahendada?

  • Vestlused direktoriga on lõppenud ühepoolse seisukohaga, et direktor teab paremini. Viimasel ajal on lisandunud oht, et direktor levitab oma moonutatud nägemust vestlusest. Selle vältimiseks on hakatud direktoriga vestlema tunnistaja juuresolekul.
  • Ühiskoosolekutel, kui olukordi lahendati direktori poolt sobimatult, on seda korduvalt öeldud, kuid see ei toonud esile mingeid muutusi.
  • Suhtlemiskoolitused, kus direktor on koos personaliga osalenud, ei avaldanud sisulist tulemust.
  • Mõned õpetajad on korduvalt esitanud lahkumisavalduse. Selle tagajärjel on direktor mõneks ajaks survet vähendanud, kuid mõne aja pärast on konfliktne olukord taastunud.
  • Kooli töötajad, kelle ülesannete hulgas on konfliktide vahendamine, ei ole saanud või tahtnud probleemidega tegeleda.

Mismoodi asi lõpuks lahenes?

Esimese pöördumise ajendiks oli:

  • Töötajate ja lastevanemate mustamine koosolekutel
  • Võimu kontsentreerimiseks töökorralduse reeglite muutmine kiirustades ja ühepoolselt, kusjuures muutusega nõustumine oli kohustuslik
  • Direktori tüli huvijuhiga ÕE ja juhtkonna kohtumise osas;
  • Direktori avaldatud mõte, et Merlele ei peaks uuest aastast esimest klassi andma (eelnenud ei olnud mingeid tähelepanekuid õpetaja sobimatusest);
  • palgakomisjoni liikmete omavoliline muutmine asjaosalistele teatamata.

Kronoloogia oli järgmine:

Kolmapäeval, 7.12

Alustati esimese avalduse koostamist.

Reedel, 9.12

päeval saadi viimased allkirjad (kokku 7) ja esitati avaldus vallavanemale. Reede pärastlõunal käis direktor mõnede allakirjutanutega vestlemas, mõnedest öeldud fraasidest jääb mulje, et tegu oli direktoripoolse hirmutamisega.

Esmaspäeval, 12.12

Vestles vallavanem volikogu esimehe juuresolekul direktoriga ja kutsus üles pidama koolirahu, sealjuures lepiti kokku, et allakirjutanutele ei järgne repressioone. Lepiti kokku, et õpetajate seas toimub küsitlus töökeskkonna kohta neljapäeval, sest direktori sõnul poleks see olnud varem võimalik.

Esmaspäeva lõunal saatis direktor kooli personalile kirja, milles teatas teisipäeval toimuma pidanud sisekoolituse (arvutikoolituse) koha ja sisu muutusest. Koolituse algse läbiviija haridustehnoloogiga ei olnud see muudatus kooskõlastatud.

Esmaspäeva õhtul arutasid vallavanem ja it-spetsialist küsitluse anonüümsuse tagamist. Selle käigus selgus, et enne teisipäevast sisekoolitust on piisavalt aega küsitlus läbi viia. Et vältida võimalikku küsitlustulemuste mõjutamist sisekoolitusel, otsustasid vallavanem ja volikogu esimees küsitluse läbi viia enne koolitust.

Teisipäeval, 13.12

Enne planeeritud sisekoolitust viisid vallavanem ja volikogu esimees koolis küsitluse läbi, võtsid sealsamas andmed kokku ja andsid tulemused vastanutele teada. Need näitasid, et probleemid kooli töökeskkonnas on üsna tugevad ja teadvustatud. Täpsed tulemused on vallavanema ja õppealajuhataja käes.

Teisipäevasest sisekoolitusest, mis toimus planeeritud ajal kohe peale küsitlust, annab ülevaate teine pöördumine, millel on 4 õpetaja allkirjad.

Kolmapäeval, 14.12

Viidi teine pöördumine valda. Sellega nõuti olukorra viivitamatut parandamist ja teatati, et allakirjutanud ei ole nõus Marika Pütsepaga koos töötama. (Saarte Hääle artikkel)

Samal päeval läks direktor vallavanema juurde eelnevalt kokkulepitud vestlusele, millest võttis osa ka volikogu esimees. Toimus pikk läbirääkimine, kus olid nüüdseks lauale jäänud kaks varianti: vallandamine töölepingu rikkumise tõttu või lahkumine poolte kokkuleppel. Lõpuks jõuti poolte kokkuleppeni, mille kohaselt tööleping pidi lõppema reedel. Direktor lubas rääkida ajalehtedega, mida vallavanem ei keelanud.

Neljapäeval, 15.12

Koolis oli Saarte Hääle ajakirjanik. Direktor oli töötajate, õpilaste ja lapsevanematega emotsionaalne ja valas pisaraid (võrdluseks: õpetajad on samuti pisaraid valanud, aga mitte avalikult, õpilaste ees)

Reedel, 16.12

Toimus direktori eestvõttel kohvilaud, millest mitmed õpetajad ei olnud teadlikud. Samal päeval anti töö üle ja direktor lahkus rahulikult.

Lapse heaolu on ju tähtsam kui õpetaja heaolu?

Töökeskkond on õpetaja puhul võimalus oma tööd teha – lapsi õpetada. Kui töökeskkond ei võimalda lapsi õpetada, siis ei saa lapsi õpetada. Nii olid lapsed kannatajaks enne seda sündmust, mitte sündmuse tagajärjel.

Võib arvata, et kirja koostanud õpetajad ei teinud seda naljaviluks. Iga õpetaja teab, et keset õppeaastat on niisugused muutused seotud suurte ümberkorralduslike probleemidega. Kõik teavad, et võimalus meedia sopaloopimise alla jääda lisab pingeid veelgi. Seda kõike arvesse võttes tundus pöördumine ikkagi vajalik.

Marika oli ju parim matemaatikaõpetaja?

Marika oli direktor, kes õpetas matemaatikat ja füüsikat. Ühe oma lisaülesande üsna tugev täitmine ei vabasta kedagi kohusest oma põhiülesannet rahuldavalt täita.

Kes hakkab matemaatikat ja füüsikat andma?

Praegu on koolis piisavalt tööjõudu, et tekkinud auk täita. Püsiv lahendus selgub lähipäevil. Ajakirjanduses avaldatud Marika väidetel puudub alus.

Kas mõni tüli osalistest tahab saada uueks koolijuhiks?

Koolijuhi kohale tuleb avalik konkurss. Koolijuhi valib komisjon. Keegi “tüli osalistest” koolijuhiks saada ei soovi.

Kool on ju saanud palju auhindu, Marika on ju töötajaid tihti avalikult kiitnud?

Probleemide seas on muuhulgas, et kool osaleb nii paljudes projektides, et nendesse ei saa süveneda (=õppida!) ning et kooli väline maine on muutunud tähtsamaks sisekeskkonnast. Asjaosaliste vahel on koolimaja sees olnud ohtralt konflikte, mida avalik kiitmine olematuks ei muuda.

Paljud projektid olid täiesti ainult väljapoole suunatud ja nendega sisulist tööd ei toimunudki. Iroonilise näitena võib tuua välja, et direktor on üritanud kooli liitumist Salliva kooli kampaaniaga moel, mis ei olnud kooli töötajate suhtes salliv.

Print Friendly, PDF & Email