Vene saadik rahustab rootslasi: Magage rahulikult, teid ei rünnata

KAS JÄLLE? See viis aastat tagasi linnulennult võetud pilt näitab, kuidas Gotlandil Slite sadamas laaditakse laevadelt sadamakaile gaasitorusid. Nüüd soovib Venemaa riiklik gaasikompanii Gazprom taas luba kasutada sadamat uue gaasijuhtme rajamiseks. Üleeile ütles Gotlandi lääni tehnilise komisjoni esimees Tommy Gardell ajakirjanikele, et venelastele luba siiski ei anta, ehkki saarele oleks lisaraha väga vaja. Ametlik otsus ses küsimuses peaks tulema üsna pea. NORD STREAM.COM

KAS JÄLLE? See viis aastat tagasi linnulennult võetud pilt näitab, kuidas Gotlandil Slite sadamas laaditakse laevadelt sadamakaile gaasitorusid. Nüüd soovib Venemaa riiklik gaasikompanii Gazprom taas luba kasutada sadamat uue gaasijuhtme rajamiseks. Üleeile ütles Gotlandi lääni tehnilise komisjoni esimees Tommy Gardell ajakirjanikele, et venelastele luba siiski ei anta, ehkki saarele oleks lisaraha väga vaja. Ametlik otsus ses küsimuses peaks tulema üsna pea.
NORD STREAM.COM

Rootsile kuuluval Gotlandi saarel arutatakse praegu tõsimeeli küsimust, kuidas teenida saare kassasse ühekorraga 50 kuni 60 miljonit Rootsi krooni. Selline võimalus avaneb, kui anda Gotlandi idarannikul asuv Slite sadam rendile gaasikontsernile, mille üks omanik on Venemaa riiklik gaasikompanii Gazprom, kirjutab Taani päevaleht Jyllands-Posten.

Lehe andmetel on täpselt sama teema praegu arutusel ka Lõuna-Rootsis Blekinge läänis asuva Karlshamni linna valitsuse istungitel. Ka sealseid linnaisasid ahvatleb kiusatus teenida omavalitsusele lisaraha. Säärane võimalus avaneb juhul, kui lubada venelastel kasutada sadama piirkonda väga ambitsioonika projekti Nord Stream 2 väljaehitamiseks.

Loode-Venemaalt Peterburi lähistelt läbi Läänemere Põhja-Saksamaale kulgeva gaasijuhtme rajamine on juba algstaadiumis kokku põrganud raskustega. Taani leht kirjutab, et kõnealune projekt on paljud skandinaavlased ja idaeurooplased muretsema pannud. Eriti suurde ärevusse olevat aga sattunud Baltimaade ja Poola poliitikud.

Gaasijuhtme vastu

Gaasijuhtme rajamise oponendid viitavad peamiselt asjaolule, et selle rajamine on vastuolus Euroopa Liidu põhimõttega vähendada sõltuvust Venemaa gaasist. Pealegi tugevdavat uus juhe Gazpromi monopoli Euroopa turul. Lisaks muudaks Nord Stream 2 käikulaskmine Venemaa jaoks ebavajalikuks transportida gaasi läbi Ukraina, mistõttu jääks see majanduslikult niigi vaene riik ilma tuludest, mida ta praegu teenib maagaasi transiidi pealt.

Taani leht möönab, et lõpliku otsuse läbi Läänemere kulgeva uue gaasijuhtme rajamise küsimuses peab langetama Euroopa Komisjon Brüsselis. Kuid nõusoleku peavad andma ka nende riikide valitsused, läbi mille territooriumi juhe kulgeb. Need riigid on Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja loomulikult ka Venemaa ise. Rootsi oli esimene riik, mille valitsus sai Gazpromilt uue gaasijuhtme rajamise küsimuses järelepärimise. Rootsi välismisminister Margot Wallström on ajakirjanikele mõista andnud, et tema isiklikult suhtub Vene gaasikompanii tegevusse negatiivselt, ehkki juriidilisest seisukohast saab siin esitada vähe vastuväiteid. Vastust Gazpromile pole Rootsi valitsus veel koostanud.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email