Novembri lõpus oli Eestis töötuna registreeritud 27 809 inimest. Vähenenud töövõimega inimesi oli nende hulgas 5350. Saare maakonnas oli läinud kuu lõpuks töötuna registreerituid ühtekokku 550. Vaid kuu varem oli neid 519, seega lisandus napi kuuga 31 töötut.
Kuressaares oli töötuna registreeritud 198 inimest, kuu varem oli linnas töötuid 189. Töötute arv kasvas ka Kihelkonnal, Leisis, Muhus, Mustjalas, Pihtlas, Salmel ja Torgus. Mainitud valdades oli end novembri lõpuks töötuna arvele võtnud 11, 35, 22, 10, 27, 24 ja 10 inimest.
Töötute arv jäi kuu varasemaga võrreldes samaks Orissaares, Pöidel, Ruhnus ja Valjalas. Orissaares oli töötuid 26, Pöidel 15, Ruhnus neli ja Valjalas 20.
Töötute arv kahanes Laimjalas ja Lääne-Saare vallas. Kui Laimjalas oli oktoobri lõpus 18 töötut, siis kuu aega hiljem oli töötuid 14. Lääne-Saare vallas oli töötuid eelmise kuu lõpus 134, kuu aega varem aga 137.
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid novembri lõpus lihttöölised (22%), teenindus- ja müügitöötajad (17%) ning oskustöötajad ja käsitöölised (17%). Kõige suurema osakaalu töötukassa vahendatavatest töökohtadest moodustasid samal ajal teenindus- ja müügitöötajatele (24%), seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (22%) ning oskustöötajatele ja käsitöölistele (19%) pakutavad töökohad.
Novembris sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 2850 inimest. Töötukassa maksis novembris töötuskindlustushüvitist 10 262 inimesele. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 433 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,8 miljoni euro. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai novembris 7066 inimest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Ma ei imestagi, et töötute arv kasvab- sest töötuna olla on meie „kullakallis banaaniriigis” on palju kasulikum, kui tööl käia. Tõesti- sots. kindlustusi on vaid lühikest aega. Kuna aga arstiabi on niigi äärmiselt lonkav (soosides vaid rahakaid jõmme), siis pole ka kindlustuse puudumine märkimis- väärne mure. Söögi-joogi saab kaubanduskeskuste juurest, riideid on kaltsukates väga laias valikus (kusjuures mõni firmapood kahvatub selle kõrval, mis on nii mõneski kaltsukas), magamiskoht on ka sotsiaalmajas olemas- vaja vaid pisku pudeleid korjata. Töötukassa annab ka raha- elu on töötuil tõesti kui lill. Olen mõne töötuga ka vestelnud ja kõik nad ütlevad kui ühest suust, et tööl käimine on sulaselge enesetapp olematu palga eest. Küsides, et milline peaks olema palganumber, mis paneks uuesti tööle, siis olen saanud vastuseks, et see summa peaks olema kindlasti rohkem kui 500 € kätte ja ka siis veel mõtleks. Kõnekas fakt, kas pole?
Veidi teisiti on nendega, kel olemas korter või oma maja- üür, kom.maksud ja järelmaksud tahavad tasumist. Kuid ka siin on lahendus olemas- tasub vaid veidi kasutada mõistust, „Linnaviletsuses” ajada ilusat juttu ja voila!- elu veereb taas rõõmsalt edasi!
Vägisi tekib küsimus- kas ikka tasub pisku palga eest oma tervist rikkuda?
See on alles algus. kohe ju tulemas omavalitsuste liitmine ja Sõmera hooldekodu läheb kinni :( Kasvab siis veel suurema mühinaga.
Kuule Sina lehelugeja, mida piiksud! Kas oled vaadanud meil neid pakutavaid vabu töökohti, ikka ühed ja samad ning ühed ja samad tööpakkujad, kas tõesti arvad, et pea 600 inimest ei taha tööle minna vaid unistavad kodus passimisest. On töökohti aga need on sellised töökohad, kuhu tõesti keega tööle ei taha minna ja las valutavad oma pead tööandjad, kes ei suuda elamisväärset palka maksta, mitte tööotsijad. Fakt on see, et sellised madalapalgalised töökohad jäävadki täitmata, aga süüdistada siin tööotsijaid on kahetsusväärne. Kas tõesti mingi 500 palganumbri üle peab inimene õnnelik olema, unusta ära, inimene tahab ka tulevikus pensionit saada ja sellest elada, mitte oma vanaduspõlve mööda saates toetuste peal virelema. Siinjuures kutsuksin üles noori, oma elu alustavaid inimesi siit manduvalt saarelt lahkuma ja minna sinna, kus oma õpitud erialal elamisväärset palka ka makstakse, kus on valikuvõimalus valida töökohti, et ei peaks kuni pensini ühe koha peal virelema.
Lääne-Saares ei vähene töötus varsti enam. Sõmera hooldekodu laialitassimisega mandrimaale kaob ca 100 töökohta. See mõnikümmend hoolealust, kes siia jäätakse, ei vaja nii palju hooldamist.
Vaadates vakantseid töökohti ja lugedes üha suurenevat töötute arvust, siis tekib küsimus: „Milles probleem?” Tõesti, mõned töökohad nõuavad oskustega inimesi, näiteks haiglas oftalmoloog, günekoloog jne. Kuid Lihakombinaadis esmastöötleja? Kohapeal asi selgeks õppida pole ju probleem või siis puidust kaubaaluste valmistaja, nõudepesija- seda rida võib jätkata veel pikalt. Minule näib, et küsimus peitub hoopis inimestes endas- tahetakse võimalikult vähese vaeva eest võimalikult suurt palka. Avalik saladus on see, et Liha- ja piimakombinaati, pagaritööstustesse ja mitmesse elektroonikajuppe valmistavasse ettevõttesse ei taheta minna, kuna seal on töökoormus liiga suur ja kaastöötajad närvilised. Selle peale kirjutan küll kadunud presidendi hr. Lennart Meri sõnad: „Tule taevas appi!” Igas ettevõttes on omad head-vead, ent kui on vaja ikka pere toita ja maksud maksta, siis on minu arust see piisav motivatsioon ära kannatada kolleegi(de) vingumine ja kiire töötempo. Muidugi oma osa mängib siin inimloomus- mõnele lihtsalt ei sobi seltskonnas töötamine ja kõva tamp. Saaremaal pakutakse ka selliseid töökohti, kus saab nn. „omanuhki” töötada. Vaja on silmad-kõrvad lahti hoida ja mitte viriseda! Toon lihtsa näite oma elust- töötasin ühes puitdetaile tootvas firmas, kus palk oli väike ja töötempo päris kõva. Mitu korda mõtlesin, et aitab, annan lahkumisavalduse sisse aga siis tulid silme ette mu väikesed lapsed ja välismaal töötav abikaasa. Pühkisin pisarad palgelt ja hambad ristis jätkasin tööd. Paraku päädis selline rabamine tervise halvenemisega ja olin sunnitud töölt lahkuma. Ma teadsin, et ma ei tohi pikalt kodus olla, seepärast võtsin enese ravimise tõsiselt käsile, otsides samal ajal ka uut töökohta. Tänu oma abikaasale saingi peagi tööd väikses ja väga ühtehoidvas ettevõttes.
Inimesed, kes te olete töötud- olge rahul ka väikese palgaga! Tõesti, pensioniraha tiksub vähem, kuid siiski rohkem kui niisama kodus passides. Lisaks ei anna üksi pank garantiid, et te suure valu ja vaevaga teenitud pensioniraha üldse näetegi. Tööl käies on teil siiski sotsiaalsed kindlustused- näiteks haigekassa, töötuna kaob see võimalus üsna kiiresti. Vabu töökohti on tegelikult palju, kõiki neid ei ole Töötukassa kontoris ja kodulehel üleval. Uurige, suhelge, õppige ja suure tõenäosusega leiate tööd. Esialgu ehk jah pisku palga eest, kuid alati on võimalus, et heade töötulemuste eest tõuseb ka palk! Tean seda, sest olen ise selle läbi elanud.
Soovin kõigile rõõmsat advendiaega, ilusaid jõule ja meelepäraseid hetki uuel aastal!
Halloo, eluga rahul naine, Sinu kirjatükis ju selge näide, pole mõtet lolli moodi rabada, tapad end. Miks seda sama just siin teistele soojalt soovitad? Minna kollektiivi, kus kollektiiv ise sind tapab, rääkimata töö tegemisest, või minna kaubaaluseid kokku peksma, kus rahanumbrite asemel, näed naelu unes.
Kõik ei ole härjad, et päev läbi raskusi tõsta ja kõik ei ole ka ilma erialase hariduseta, on ka harituid inimesi kellel paraku pole siin Saaremaal sobivaid töökohti.
rahul aga kuidas sa julged väita, et inimene tahab vähese eest palju saada. Oled ise mõni selline tööandja kes käib tööjõu puuduse üle kurtmas. 500 eurot pole ammu enam elamisväärne palk ja kui selle eest peab maainimene veel ka tööle ja koju sõitma siis pole mõtet tõepoolest tööle minna. Kui maksud makstud ja süüa ka tahad siis tegelikult ei jätkugi enam bensiiniks raha. Kas poemüüjad teevad vähe tööd, või sotsiaaltöötajad, või koristajad. Nad ei olegi rohkem väärt või ja sellepärast, et mingi fondihaldur karistamatult minu pensioniga möllab pean mina koogutades tööl sandikopikaid teenima ja olema rahul, et riigiisad ei pea mind sellise palganrga üldse pensioniaasta vääriliseks. Loll jutt sinu poolt suhu tagasi. Ja kõigil pole teps mitte tutvuste kaudu võimalik tööle saada. Need kes pidevalt töölisi otsivad vaadaku sügavalt peeglisse.
500 € kätte ja ka siis veel mõtleks
sellise palga saab iga lihttööd tehes kätte….
tööandja, kes paneb kuulutuse töötukassa lehele, ei nimeta palka mida tehtud töö eest saab(KOKKULEPPEL).See tööandja on petis.
Jah, käin tööl täis töökohaga, müün sisuliselt enda tervist, aega, oskusi… kätte saan palga 495.-Kas see on palk? Kas see on midagi, mis meelitaks kedagi tööle?Jah, maksud on makstud, hoiad kokku jne..Aga üle selle pole midagi võimalik, ei spaa-puhkust, ei hambaravi, ei lihtsalt midagi muud, kui söök…,ilma selleta ei saa.
Vaatan ka töökuulutusi ja mõtlen, et midagi pole teha, teine töökoht tuleb kõrvale leida.Ja mind ei huvita absoluutselt, kui siis praegune tööandja leiab om töötaja olevat väsinud, uimane ja mitte 100protsenti temale panustav!