Matsirannas kütiti esimesed SAK-antikehadega metssead (7)

Ajal, mil metssigade suremine sigade Aafrika katku on Saaremaal hüppeliselt kasvanud, kütiti katku alguspaigast põrsad, kelle veres tuvastati SAK-antikehad.

Samas Matsiranna külas, kus 24. augustil ilmnes sigade Aafrika katk esimest korda looduses, kütiti novembris kahel päeval kolm metsseapõrsast, kellel tuvastati katkuvastased antikehad. See tähendab, et sead olid haiguse läbi põdenud ja elama jäänud.

Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ive Kuningas tõdes, et antikehade leidmine tähendab katkuepideemias uut perioodi, kusjuures huvitav on, et haiguse üleelanud metssead lasti just Matsirannas.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda selgitas Saarte Häälele, et tegu on loomadega, kelle puhul laboratoorsel uuringul leitakse verest või organitest SAK-viiruse vastaseid antikehi, aga viiruse genoomi ei tuvastata.

“Sellele vaatamata pole võimalik käsitleda neid tervete loomadena ega lubada nende liha kasutamist, kuna ei ole kindlust, et looma organismis viirust ei esine. Taudi läbipõdemine ja antikehade teke ei anna loomadele täielikku immuunsust, nad võivad uuesti nakatuda ja olla endiselt nakkusohtlikud ka teistele loomadele,” rääkis ta.

Kalda nentis, et kuigi metssigade arvukus on katku tõttu mitmes piirkonnas tugevasti vähenenud, ei näita haigus taandumise märke. Pigem on oht, et viirus jääb metsseapopulatsiooni ringlema pikemaks ajaks, millele aitab paradoksaalselt kaasa antikehadega loomade osatähtsuse suurenemine populatsioonis. “Nende loomade vastupidavus viirusele on suurenenud ja eluiga pikeneb, mis tähendab, et pikeneb ka viiruse eritamise aktiivne aeg. See omakorda soodustab viiruse varjatud ringlust metsseakarjades.”

5. detsembri seisuga on Saare maakonnas surnuna leitud 24 ja kütitud 31 SAK-positiivset metssiga.

Print Friendly, PDF & Email