“Riigi Teatajas avaldatud saarte liinilepingu tekstis on alates pealkirjast kaheksa korda juttu parvlaevaliinidest. 72 korda on seal sõna “reisiparvlaev”, aga mitte kordagi “praam”,” kirjutas merendusajakirjanik ja merekeele nõukoja liige Madli Vitismann 11. detsembri Postimehes. “Seepärast on hämmastav, kui riik nõuab, et reisijate jaoks on “spetsiaalselt lepingu tarbeks ehitatud uued reisiparvlaevad”; aga teine lepingupool TS Laevad pakub reisijaile praame.”
Riigi Teatajas avaldatud saarte liinilepingu tekstis on alates pealkirjast kaheksa korda juttu parvlaevaliinidest. 72 korda on seal sõna “reisiparvlaev”, aga mitte kordagi “praam”. Seepärast on hämmastav, kui riik nõuab, et reisijate jaoks on “spetsiaalselt lepingu tarbeks ehitatud uued reisiparvlaevad”, aga teine lepingupool TS Laevad pakub reisijaile praame.
Levitab väärkasutust
Kuigi merekeele nõukoda juhtis juba aasta algul tähelepanu sellele, et võrguaadressiks valitud praamid.ee on väga halb mõte, on nõukoja ettepanekutele vastajad leidnud sellele mitmesuguseid õigustusi. Mööndes, et “praam” ei ole reisilaev, õigustatakse sõna väärkasutust laia levikuga, paraku on TS Laevad seda ise levitanud. Jääb mulje, et nii ütlejad ei ole kunagi ühtki praami näinud.
Leigri koduteel demonstreeriti Eesti moodi võhiklust Euroopa rannikuriikides, sest uute laevade pardamaalingus on lisaks vöökirjale ka eelmise sadamajuhtkonna valitud võrguaadress praamid.ee.
Näiteks Rootsis ei õnnestuks reisilaeva praamiks nimetada, kui isegi stokholmlased võivad koduakendest pukseri järel veetavat või ees tõugatavat praami näha. Eesti sadamais käivad praamid harva ja meie laevateed on elamuist kaugel, mistõttu rannal seisja praami tavaliselt ei näe.
Praam on väga lihtne järelveetav või tõugatav kaubalaev, piltlikult öeldes laeva järelkäru. Sagedasemad on liiva-, söe-, killustiku-, muda- või prügipraamid, mille põhjale reisijaid istuma panna ei saa ega tohi ja kuhu autosid saaks tõsta vaid kopaga. Võib arvata, et sõna “praam” kasutamine pärineb nõukogude ajast, kui saarte laevaliiklusega tegeles Eesti Merelaevandus. Selle firma töökeel oli vene keel, milles parvlaeva tähendav sõna “parom” kõlab nagu “praam”.
Piinlik on lugeda TS Laevade lugupidamatust reisijate vastu: “Väärtustame väga kliendikeskset lähenemist ning “praam” on meie klientidele tuttav, arusaadav ja kergesti meeldejääv sõna.”
Reisi-reisilaev?
Kuigi arvatakse, et saarlased ei hakka sisseharjunud kõnekeelset “praami” parvlaevaks nimetama, võis reisilaeva nimetamine praamiks algupäraselt siiski iroonia olla. Kui 1997. a. tutvustati saarlastele esimest Saaremaa Laevakompanii ostetud teise põlvkonna parvlaeva Regulat, kuulsin jutukatket: “Seni sõitsime praamiga, nüüd hakkame sõitma parvlaevaga.”
Kui pidada “praami” reisilaeva tähenduses kõnekeelseks, siis võib ju öelda, et seisin “praamisabas”, aga kirjalikus tekstis seisin pigem parvlaeva järjekorras. Praam on vene keeles “barža” ning ilmselt sellest pärineb kõnekeelne väljend, kui viletsa auto kohta öeldakse, et on üks vana parsa. Ent see pole kirjakeel.
Kahjuks on saarte liinilepingus üks ülepingutus. 72 korda välja kirjutatud “reisiparvlaev” lähtub ingliskeelsest laevatüübi nimetusest passenger ferry, kuigi ferry tähendab laeva kõrval ka parve, mida eesti “parvlaev” ei tähenda. Parvlaev on autotekiga liinireisilaev, nii et “reisiparvlaev” oleks siis reisi-reisilaev. Et kaubaparvlaevu pole olemas, pole ka sõnale “parvlaev” vaja täiendsõna “reisi-”.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mõelge siis keelemehed midagi mugavamat välja kui praam ning mida rahvas kasutama hakkab. Inglased karutavad lühendit ro-ro (roll on – roll off). Pole kah paha. Eesti keeli siis võiks olla pe-ma (peale-maha) või siis on meil hea ütlus lükata-tõugata (lü-tõ). Seni aga on praam piisavalt ilus sõna hoolimata rootslaste arvamusest.
Tekib küsimus merekeele kohta. Eesti ei ole ju mereriik. Kui palju on kaubalaevu Eesti lipu all? Mida me keeletame.
Võiksite läbida mõned kursused Reval merekoolis,kursus peaks toimuma eesti keeles aga satub sellesse grupi paar venelast, toimub antud kursus kohe vene keeles. Öeldakse, et te saate aru.
Ro-ro-laev ehk veeremilaev on kaubalaev, mis võib peale võtta kuni 12 reisijat, peamiselt autojuhte. Parvlaev on aga reisilaev, merekeele nõukoja määratluse järgi “autotekiga liinireisilaev”. Kui arvestada, et inglise “ferryboat” on tavakasutuses ja ka ajakirjanduses lühenenud “ferryks”, siis võib ka “parvlaev” kunagi edaspidi “parveks” lüheneda. Sõna “parvlaev” tuli eesti keelde 1920. aastail, aga vanahärra Wiedemann teadis juba 19. sajandil, et praamiga inimesi ei veeta.
——-
Mida me “keeletame”? Merekeele nõukoda on tegutsenud 43 aastat, koostanud kaks väga tõsist teatmeteost: “Mereleksikoni” ja “Inglise-eesti meresõnaraamatu” ning tegeleb praegu merendusterminite korrastamisega ÕSis ja Mereviki täiendamisega. Pidevalt tegeleb nõukoda eurotõlkidele vajalike terminiloendite korrastamisega ja mitmesugustele päringutele vastamisega. Kui seda tööd poleks tehtud, siis oleks meil selline vene-inglise segakeel, et te ei tahaks seda lugeda. Mis puutub kursustesse, siis see on osalejate otsus, kui nad nõustuvad muukeelsete loengute ja selgitustega.
Eks sarnane terminoloogiline probleem ole ka lennuliikluses, ja koguni kordades hullem.
Sest isegi lepingus on kasutusel vale termin — lennuki täituvus lennuki täitunuse asemel.
Täituvus on võime tätuituda — 3-liitrisess purki mahub 3 liitrit “värki”.
Ja kui 3-liitrises purgis on 1 liiter värki, siis purgi täiumus on 1 liiter ehk suhtena täituvusest 1/3 ehk 33.3…% — täitumus on hetkeolukorra kirjeldus.
Sama ka lennuki puhul aga lepingus, mille allkirjastas Saare maavanem Kaido Kaasik, on juba asjad pea peal ning leedukate esindaja Rene Must ajab iga oma pressiteatega järjest hullemat jama. Midagi pole aga teha ka — kes lauslollusele vastu võitleb on koheselt “tähenärija”.
Vikade parandus — täitu
nmus.