Saaremaa lihatööstus otsib esmastöötlejat (13)

TÖÖD JAGUB: Illimar Poopuu sõnul kuulub esmastöötleja tööülesannete hulka ka liha töötlemine. RAUL VINNI

TÖÖD JAGUB: Illimar Poopuu sõnul kuulub esmastöötleja tööülesannete hulka ka liha töötlemine.
RAUL VINNI

Lihunikuamet pole töö, mida häbeneda. Ehkki see ei pruugi päris igaühele sobida, on iga töö jaoks kuskil siiski õige inimene olemas.

Saaremaa lihatööstusel ongi parasjagu veel üht tragi esmastöötlejat oma usinasse meeskonda juurde tarvis.

Tapa- ja lihalõikuse osakonna juhataja Illimar Poopuu tõdes, et esmastöötleja ongi teiste sõnadega lihunik, kes väga üldsõnaliselt öeldes tapab lihaks mineva looma. Tema tööülesannete hulka kuulub ka sellele järgnev käitlemine.

Otsitakse noort meest

Poopuu sõnul otsivad nad uut töötajat seepärast, et üks töökoht lihtsalt vabanes. Otsitav töötaja võiks soovitavalt olla 20–30-aastane meesterahvas.

Kes esmastöötleja tööd ei karda ja mõtleb, et see ehk ongi tema jaoks see õige amet, ei pea pelgama, kui tal varasemad kogemused puuduvad. “Väljaõpe toimub kohapeal,” kinnitas Poopuu. Seda väga lihtsal põhjusel, kuna tapa- ja lihalõikuse osakonna juhataja sõnul Eestis lihunikke eraldi välja ei õpetata.

Mis puutub esmastöötleja tööaega, siis tapamaja poolel alustatakse tööpäeva kell 8 hommikul ja lõpetatakse siis, kui töö lõpeb.

“Kuna inimesed töötavad tapavabadel päevadel teistes osakondades, siis seal on juba teised kellaajad töö alustamiseks ja lõpetamiseks,” selgitas Illimar Poopuu. “Tapamaja tootlikkus on nii suur, et jõuame ühel päeval rohkem tappa, kui lõikus lõigata,” lisas ta.

Esmastöötlejaid ehk lihunikke on Saaremaa lihatööstuses praegu 11. Et saabumas on kibekiire jõuluaeg, saab uus töötaja kindlasti anda oma panuse, et kõik jõulupraed õigeks ajaks valmis ja kauplustesse jõuaks.

Tahtmist peab olema

Kõneldes esmastöötleja töötasust, on töötasu Poopuu sõnul vastavuses inimese võimetega. “Peab olema tahtmist tööd teha, siis tuleb ka töötasu!” kinnitas ta.

Tööstuslik lihatootmine sai Saaremaal alguse 1803. aastal. Tänaseks on Saaremaa lihatööstusest saanud maakonna üks juhtivaid ettevõtteid, mis töötleb kuus ligi 400 veist ja 3000 siga. Kuus turustatakse ligi 500 tonni toodangut.

Toodetakse roavalmistusvorste, keeduvorste nii säilekestas kui ka suitsutatuna, poolsuitsu- ja täissuitsuvorste, vere- ja tangutooteid, pasteete, sülte. Samuti on valikus saaremaine värske sea- ja veiseliha. Enamik toodetest läheb turule pakendatult.

Print Friendly, PDF & Email