BUSSI OOTEL: Ilona Martinson sõidab bussiga tihti ja sõidaks veelgi tihedamini, kui sõit oleks tasuta.
MAANUS MASING
Valitsus plaanib maakonnasisestel liinidel bussisõidu priiks muuta, kuid nii mõnegi inimese hinnangul seisneb põhiline probleem hoopis mujal.
Möödunud nädalal ametisse astunud uus Eesti Vabariigi valitsus plaanib alates 2018. aastast võimaldada inimestel maakondlikel bussiliinidel sõita tasuta. Praegugi maksab riik omavalitsuste piire ületavate maakondlike bussiliinide käigus hoidmisest kinni kaks kolmandikku, kuid kava järgi kujuneb see summa oluliselt suuremaks. Koalitsioonileppes on piletitulu katmise ning liinide tihendamise ja parandamise jaoks riigieelarvest ette nähtud täiendavad 21 miljonit eurot aastas, vahendas ERR.
Majandusminister Kadri Simson ütles, et 2018. aastast kehtima hakkava muudatuse üksikasjad ei ole veel selged. Küll aga oleks riigipoolne toetus tema sõnul nii suur, et see korvaks täna kogutava piletiraha ja lisaks võimaldaks tihendada bussiliine.
Saare maavalitsuse ühistranspordi peaspetsialist Merike Sõrm ütles Saarte Häälele, et tema kuulis valitsuse plaanist “Aktuaalsest kaamerast” ja maavalitsusele kavandatava muudatuse kohta infot otseselt saadetud veel ei ole.
“Kui teised saavad, ega me siis ilma jää. Praegu lepingud aga kehtivad ja ju siis näeb, mis saama hakkab,” lisas ta, viidates asjaolule, et maakonnaliine teenindavate vedajate lepingud kehtivad 2019. aasta 31. juulini. Ida pool sõidavad AS-i GoBus ja lääne pool OÜ Atko Liinid bussid. 2014. aasta 1. septembrist on tavapileti miinimumhind 55 senti ja alates 7. kilomeetrist lisandub iga kilomeetri kohta 5 senti.
Maakonnaliinide tiheduse kohta ütles Sõrm, et 2008. aastal, kui vedajate hanget ette valmistati, tehti põhjalik uuring ja uuriti inimeste sõiduvajadusi. “Kui 2019 uus hange tuleb, siis loodan, et saame samuti uuringu teha,” lisas ta. Liinide täitumust seiratakse aga pidevalt. Näiteks 2014. aastal muudeti maakonnas sõiduplaane ja graafikuid ning osas paikades võeti kasutusele ka tellimusliinid, et vältida busside tühjalt sõitmist.
Tellimise alusel sõidab buss ka Tagaranna–Mustjala lõigul. Sellele lõigule jääva Ninase küla külavanem Andres Haller tõdes, et Ninasel inimesi, kes bussiga sõidaks, eriti palju pole. “Aga kui sõit oleks tasuta, siis võib-olla inimesed mingil määral kasutaksid ühistransporti rohkem,” lausus ta ja lisas, et kaaluks seda võimalust ka ise, kuna käib tööl Kuressaares. Bussipilet Ninaselt linna maksab täiskasvanule umbes 2,3 eurot. Seega tooks tasuta ühistransport kuu arvestuses laias laastus sada eurot säästu.
Laimjala valla elanik Mikk Rand märkis, et küsimus ei ole ainult tasuta transpordis, vaid ikkagi selles, kus ja mis ajal bussid liiguvad.
Laimjalas on olukord tema hinnangul rahuldav. “Kuressaare poole lähevad bussid ilusasti, eriti tööpäeval, aga tagasi saada…” Nimelt alustab viimane buss linnast sõitu Laimjala poole tööpäevadel kell 19.15. “Selles kontekstis kipuvad need asjad ikka nii minema, et kõik peavad kolima linna elama. Aga ei taha vat!” tõdes Rand, viidates, et tasuta transport üksi on populistlik kavatsus, kui ei pöörata tähelepanu liinide tihedusele.
Võiks olla tasuta
Ta lisas samas, et tal ei ole midagi tasuta ühistranspordi vastu. “Kõik ei pea olema tasuline. Transporti võib võtta samamoodi kui kooliharidust,” tõi Mikk Rand võrdluseks. Teatud kontekstis on transport tasuta juba ka praegu. Rand tõi välja, et praegu maksab vald kinni näiteks need sõidud, kui laps käib linnas trennis või koolis.
Saare maakonnas oli tasuta ühistranspordi teema viimati päevakorral 2013. aasta algul. Toonane maavalitsuse transpordinõunik Taavi Kurisoo analüüsis küsimust ja tõi välja, et Saare maakonnas saaksid tasuta ühistranspordi kehtestada kohalikud omavalitsused ühiselt, makstes kinni piletitulu osa ühistranspordi kuludest. Analüüsi kohaselt oleksid kohalike omavalitsuste kulutused ühistranspordile suurenenud seeläbi keskmiselt ühe protsendi võrra.
Tasuta ühistranspordi vastu avaldas toona arvamust Harjumaa Liinide (praegu OÜ Atko Liinid) Saaremaa osakonna juhataja Mati Maas, kes leidis, et maavalitsuse väljapakutud idee tasuta ühistranspordist Saare maakonnas ei oleks aus nende suhtes, kes bussiga ei sõida.
“Eks keegi peab selle kuskil ikka kinni maksma, sest tasuta lõunaid ei ole ja eks ta läheks kõik maksumaksja rahast,” sõnastas Mati Maas oma isikliku arvamuse Kadi raadiole antud lühiusutluses. Ta lisas toona, et see ei ole päris aus, sest põhimõtteliselt maksavad ühistranspordi kinni ka need inimesed, kes sellega ise ei sõidagi.
Bussifirma Atko juht Margo Tomingas suhtub aga ideesse, et maakondlikel liinidel oleks sõit tasuta, positiivselt.
Endine transpordinõunik ja praegune ühinemisnõunik Taavi Kurisoo pooldab tasuta bussitransporti endiselt kahe käega. “Praeguses situatsioonis, kui on sisuliselt tulemas ühe keskusega omavalitsus, on oluline, et kõigil elanikel oleks võimalik käia omavalitsuse keskuses võrdsetel tingimustel,” lausus ta. Kurisoo viitas ka asjaolule, et sõitjate arv on maakonnas vähenenud aasta kohta suurusjärgus 10 protsenti. “Meil oleks vaja midagi, mis sõitjate arvu suurendaks,” märkis ta. Nagu Merike Sõrm, leidis ka Kurisoo, et uuesti peaks tegema analüüsi, et näha, kuidas maakonna elanikud liiguvad ja eriti need, kes tahavad ühistransporti kasutada.
Ettevõtjate seisukohalt on ühistranspordi parem korraldamine igati oodatud. “Tänane reaalsus on see, et tööhõive piirid on nihkunud vähemalt 50 kilomeetri kaugusele ja tööl käiakse nii maalt linna kui ka linnast maale,” tõdes Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees Villu Vatsfeld.
Mis tööl käimine inimesele maksma läheb, on tema hinnangul oluline, kuna väiksematel ettevõtjatel puudub võimalus töötajatele transpordi korraldamiseks ning märkimisväärne osa tööjõust jääb seetõttu kehvemasse seisu. Seda põhjusel, et kaugelt tööl käimine oma autoga ei tasu lihtsalt ära. “Seepärast on alust arvata, et tasuta või odav transport mõjub regionaalsele tööhõivele positiivselt,” nentis Vatsfeld.
Õiged graafikud
Samas on kõige selle juures üks oluline aga – ei tohi unustada bussigraafikute sobivust nii töövõtjale kui ka tööandjale. “Kui tasuta buss sõidab valel marsruudil ja valel kellaajal, siis ei too ühistranspordi ümberkorraldamine mingit kasu,” kinnitas ettevõtjate liidu juht. “Siin tuleb loota ka sellele, et ühinevatel omavalitsustel jagub piisavalt tahet liinigraafikute korraldamiseks eelkõige reisijate huvidest lähtuvalt.”
Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Kalle Laanet ütles, et ühistranspordi osas on märksõnad kättesaadavus ja kvaliteet. “Täna ei ole maainimesel probleemi osta bussipilet, vaid täna on probleem selles, et buss käib sellisel ajal, mis tema vajadusi ei rahulda,” lausus ta.
Eelkõige tulekski Laaneti hinnangul mõelda sellele, kuidas tagatakse maainimesele kvaliteetne ja kliendivajadusest tulenev teenus. Ka endine majandusminister Kristen Michal on välja toonud, et inimesel ei ole vahet, kas buss on tasuta või tasuline, kui see ei sõida temale vajalikul marsruudil.
Reisijate arv kukub
- 2016. aasta kümne kuu jooksul on riik Saare maakonna maaliine toetanud 980 013 euroga ja Kuressaare linnaliini 118 058 euroga. Piletitulu on maaliinidelt saadud 282 357 eurot ja reisijaid on kokku olnud 297 950. Kilomeetreid on maaliinidel läbitud 1 279 864.
- Möödunud aasta kümne kuu jooksul toetas riik maaliine Saare maakonnas 974 515 euroga ja piletitulu saadi 315 328 eurot. Reisijaid oli siis 328 221.
Raido Kahm, Kertu Kalmus
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Sellest on vähe tolku, kui ainult tasuta saab sõita. Kõik, kes bussiga sõidavad, peavad saama teenida sõiduga omale sama summa raha mis maksab pilet! Bussijuht maksab kohapeal välja, ei mingeid pankade nuumamisi. Vot siis saaksid liinid korraliku täituvuse ning poleks probleemi, et buss käib valel ajal või sõidab tühjalt ehk paari reisijaga.
Saare maakonnas oli tasuta ühistranspordi teema viimati päevakorral 2013. aasta algul. Toonane maavalitsuse transpordinõunik Taavi Kurisoo analüüsis küsimust ja tõi välja, et Saare maakonnas saaksid tasuta ühistranspordi kehtestada kohalikud omavalitsused ühiselt, makstes kinni piletitulu osa ühistranspordi kuludest.
Meenutame siis seda aega ja analüüsi, ehk kordan oma toonast kommentaari:
Vоlli
Lisatud: 02.02.2013 / 09:01
Tasuta ühistransport oleks mõeldav ka Saaremaal ???
Võibolla alustaks siiski üldse ühistranspordi võimalikkusest Saaremaal!!!
…Rahulolematus ühistranspordiga on uuringu tulemuste kohaselt tingitud ennekõike sellest, et sõiduplaanid ei vasta inimeste vajadustele – 80% rahulolematutest nimetab seda ühe põhjusena, öeldes, et sõidugraafik on liiga harv või sõidukid käivad valedel aegadel.
Kolmandikul juhtudest on rahulolematuse põhjusena mainitud, et ühistransport ei sõida vajalikku kohta või sellega liiklemine võtab liiga palju aega. Rahul ei olda ka seetõttu, et bussipeatus asub kodust kaugel ja bussiga liiklemist peetakse suhteliselt kulukaks.
…
http://arhiiv.saartehaal.ee/2013/01/25/saarlased-pole-rahul-uhistranspordiga/
Lisaks jääksid tasuta ühistranspordi puhul ära piletimüügi ja kontrollimiste kulud. — no see jutt on täiesti läbimõtlemata — pisikese Keila veel tulemusteta näidet ei saa otse üle tõsta terve Saaremaa peale.
MIKS 11,25 km² 9900 elanikuga Keila tegi kogu linnasisese ühistranspordi KÕIGILE tasuta? Sest Keila linnaliini aastane piletitulu on suurusjärgus 600 -1000 eurot aastas. Piletimüügi seadmete rakendamine ja kasutamine maksaks poole rohkem. Mastaapides on ikka nii suur vahe, et Keila linnaliine saaks võrrelda Saaremaal juba korra olnud tasuta ühistransporditeenusega – Auriga Ekspressiga.
Ka Kuressaare ja Keila suur erinevus on see, et Keila linnaliinidega tegeleb Keila linn (tegelikult ostab siise teenust MTÜ-lt Harjumaa Ühistranspordikeskus), Kuressaare liinidega tegeleb aga seadusevastaselt Saare Maavalitsus.
Kirjutisest ei kajastu kuidagi see, kas tasuta saarlastele või tasuta kõigile. Kurisoo oskas isegi Tallinna ja Keila ühte lausesse täiesti kõrvuti panna. Tallinna lahendus tõstab piletimüügi ja kontrollimiste kulusid ja Keila lahendus ei saa töötada, sest nii ei ole võimalik üldse nii suures mastaabis ühistransporti korraldada – Torgu vallavanem Tiit Põld imestab siis, et miks vald maksab seda 4000 eurot, kuna bussid käivad ikka valedel aegadel ja kord on turiste pungil täis jnejne aga millal palju ja kuhu sõidetakse – selle kohta pole mingeid andmeid. Tallinna vaalidatorid on vaja just ühistranspordi korraldamiseks. Auriga ekspressis ja Keilas saab seda teha silma järgi, mitte aga hajusasustusega maakonnas.
PS. Mis seadusemuudatus jõudis just Riigikogus teisele lugemisele?
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Idee, et omavalitsused maksavad “puuduva osa” polnud ka aastal 2013 mingi uus leiutis Saaremaal — sarnast lahendust tahtsid teha mitmed omavalitsused aga kõige rohkem sõdis sellele vastu kaabakerakondlane Juhan Parts valdkonna eest vastutava ministrina. Põhjus oli muidugi ka arusaadav — Tallinna linn sai oma tasuta ühistratspordi korraldamisel riigilt NULL toetust ja kui kuskil mujal omavalitsuses luua olukord, kus riik maksab 2/3 tasuta ühistranspordist, siis hakkab “Savisaar” ka Riigilt raha nõudma. Ja Tallinn tahtnuks palju.
online.le.ee/2013/10/01/haapsalu-ja-ridala-tasuta-bussisoidu-plaan-luhtus/
Kuna Kurisoo enda kaabakerakonna vastuseis sellisele asjale oli ette teada, siis päris “keniaalne” leiutis oli Taavi Kurisoo järgmine lennukas mõte, kust raha kantida: “Mis oleks, kui kaotada parvlaevaliinidel saarlase soodustus ja vabaneva raha eest pakuks sõitjatele tasuta maakondlikku ühistransporti?”
saartehaal.ee/2013/06/11/meiesaaremaa-ee-kuidas-elu-paremaks-muuta/
Jah, asju tuleb alustada õigest otsast, ehk veelkord minu 2013 aasta kommentaari algus:
“Tasuta ühistransport oleks mõeldav ka Saaremaal ???
Võibolla alustaks siiski üldse ühistranspordi võimalikkusest Saaremaal!!!
…Rahulolematus ühistranspordiga on uuringu tulemuste kohaselt tingitud ennekõike sellest, et sõiduplaanid ei vasta inimeste vajadustele – 80% rahulolematutest nimetab seda ühe põhjusena, öeldes, et sõidugraafik on liiga harv või sõidukid käivad valedel aegadel.
Kolmandikul juhtudest on rahulolematuse põhjusena mainitud, et ühistransport ei sõida vajalikku kohta või sellega liiklemine võtab liiga palju aega. Rahul ei olda ka seetõttu, et bussipeatus asub kodust kaugel ja bussiga liiklemist peetakse suhteliselt kulukaks.
…
…” — kulukus oli juba toona ühistranspordi probleemidest üsna “tagumine” ja vahepeal on liinivõrku veelgi optimeeritud.
Kui bussid ka normaalse kiirusega sõidaksid, oleks sellestki kasu. Mitte keegi ei saa aru, miks need venivad 60-70 km tunnis ja raiskavad reisijate aega ning on liikluse takistajateks. Kellele seda tasuta tigutransporti vaja on?
See niiöelada tasuta sõit on ju see, et millegi muu arvelt võetakse see raha, et tekkitada võimalus tasuta sõiduks. Tegelikkuses maksab see inimene selle nii kui nii kinni ainult, et mõne teise toote või teenuse kallinemise arvelt.
Enne kui maakonna bussiliiklust korraldama hakata, püüdke Kuressaare linna oma enam-vähem loogilistele alustele seada. Kellele sellist nõuka-aegset relikti vaja, nagu meil praegu on?
Näiteks on linnaliini bussipeatus nõuka-ajast saadik Kihelkonna maanteel vana tapamaja ees. Kunagi käis seal tõesti sadu inimesi tööl, aga mitu inimest tänapäeval seda peatust ööpäeva jooksul kasutab? . Samas ei vii mitte üks bussiliin näiteks sadu Trelleborgi töötajaid tööle, sest nõuka-ajal polnud seal ju mingit ettevõtet. Või näiteks “hiiglasliku” Kellamäe ehitusmaterjalide poe juures on linnaliini bussipeatus, kuigi linna piir jääb sadu meetreid eemale. Linna piirist sama kaugel (või isegi lähemal) asuvate Bauhofi ja Auriga “tillukeste” poekeste juurde tuleb aga linnakodanikul jala vantsida.
Selliseid näiteid võiks veel kümnete kaupa tuua. Paistab, et muudatused linna arengus on lihtsalt nii kiired, et tähtsad transpordikorraldaja-onud ei jõua liinimuudatustega järele.
enne kui üldse teha, võiks Kuressaares olla normaalsed bussid (guugelda sõna buss). Mitte sellised kaubikud nagu praegu sõidavad või pisikeste ratastega telekakastid, mis sõidavad väljaspool linna. Lausa jube on vaadata, kui koledad saaremaal olevad bussid on
Miks maa inimesed autodega tööle ja töölt koju vuravad, on inimeste kõige elementaarsemad mugavused, mida buss ei hakka kunagi pakkuma. Sõidetakse mitmekesi, et odavam oleks, siis on võimalik autoga vahepeal käia kasvõi arsti juures, õhtul enne minekut kauplustest läbi ning siis juba koju. Auto annab vabaduse, liigelda siis, kui inimesed ise tahavad, paraku buss sõidab kellaajaliselt.
Miinimumpalga lähedase palga eest autot ei osta, ja kole mõeldagi, mis auto hooldus maksab. See oleks tõesti suurepärane, kui tasuta bussisõit teoks saaks. Minul on näiteks kaupluses lihtsam käia linnas kui maapoes. Aga karta on, et see vaid unistuseks jääb. Küllap oravad mingi nõksuga selle untsu keeravad. Praegu näritakse Repinski kallal, ju järgmiseks Simson ette võetakse. Pissis äkki lasteaias püksi, või oli nooruses vale kavaler. Küllap praegu tuhnitakse hoolega KE valitsusliikmete minevikus.
No tahaks näha penskarit, kes hommikul enne kaheksat juba linna jõuab, päev läbi rallib mööda poode ja õhtul suudab veel maale tagasi sõita. Mis arvad, et bussid hakkavad sõitma kui Kopli trammid iga viie minuti tagant! Unusta ära, hommikul linna ja õhtul mingil ajal tagasi.
aastaid tagasi pakkus bussifirma, et pensionärid poole hinnaga. konkurendid seepeale, et pensionärid sõidavad tasuta. maakonnaleht kuulutas seepeale5, et nüüd vaja oodata, mil kolmas ettevõte penskaritele sõidu eest peale maksma hakkab
See kellaaegade värk ei kõlba ikka kuskile. Mustjalga saab bussiga õhtul 17.15. Kuidas käia autota kinos, teatris, huviringis? Pühapäeval ei saa linnagi. Mis siis kui mõni tahaks käia kirikus? Normaalselt kasutatav oleks buss, siis kui bussil iga päev vähemalt kaks reisioleks ja nädala sees ka kell 9-10-st tagasi saaks. Saaks maainimesed käia autota näiteks poes müüjaks ja gümnasistid ka ööseks koju.
busside graafik tehakse aastaks, ilmselt veebruari kuu ja täistuisand jäätund teede järgi, muul ajal siis venivadki.
piisaks sellest, kui liinid tehtaks korda nii, et inimesed seda ka kasutada saaksid. Olen nõus maksma, kui ma seda ka kasutada saaks. Siiani on kirjutatud , et täituvus on vähenenud, aga miks on vähenenud? Minu näide- mul elab maal ema ja tütre pere, käisin enne bussiga sael 3-4X nädalas, vahel nii, et päevasega sinna õhtul tagasi isegi, vahe oli4 tundi ja jõudis aiamaalgi midagi teha, nüüd liin on kasutamiskõlbmatu juba pikemat aega-hommikul saab lõpppeatusest linna ainult, õhtul linnast lõpppeatusesse, tagasi linna liini pole laupäeval päevast liini pole ,pühapäeval saab 1Xpäevas liikuda. Jama lugu, nüüd kõin heal juhul talvel 2X kuus suvel tihedamalt, aga olen sunnitud muud transporti otsima
Võidavad vaid suurliinid! Näiteks käib tartu tallinna vahet tunnise intervalliga buss ja pooltühjalt. Meil saab sama lugu olema kui reisipilet ei maksa, kaob igasugu kontroll liini vajadusele ning uuringuteks peab reisijate hulga määramiseks paigaldama loenduri või loendaja kes kriipse tõmbab. ” mõisa köis las lohiseb!”
Np tule kiviajast välja siis. Pole ma veel jala Aurigasse ega Bauhofi viitsinud vantsida, ikka bussiga, peatused otse ukse kõrval :D
üritasin ka kunagi maalt käima hakata liinibussiga linnasakste järelt koristajana. Tõõpäev algas 7.00, esimene liinibuss ei olnud selleks kellaajaks veel minuni jõudnud; kui polnuks oma autot, siis poleks tööle saanudki. Õhtune pikk päev lõppes peale 22. Lisa veel liikumine töökohta ja peatusesse- võimatu!Ainult auto omamine päästab su välja. Aga mõelda ikka hea, mis oleks kui buss viiks su tööle ja tagasi ja soodsamalt kui oma auto kulud….
asi ei ole bussipileti hinnas.. Tasuta sõit ei muuda kellegi jaoks midagi paremaks..