Õiguskantsleri poole on pöördunud Kasse paati kasutav rannakalur, kes ei ole rahul, et väikelaevaregistris oleva aluse kandmisel kalalaevade registrisse tuleb standardmõõdus paat uuesti üle mõõta ja selle eest raha maksta.
Avalduse esitaja osutab, et kõik kõnealuse paadi parameetrid on väikelaevaregistris on olemas ja need on hästi teada ka veeteede ametile. Sellegipoolest on paadi kalalaevaregistrisse kandmiseks vajaliku mõõtekirja väljastamise eeltingimus, et tunnustatud eraettevõte mõõdaks paadi uuesti üle. Kalur soovib õiguskantslerilt selgitust, kas ja miks on standardile vastava paadi ülemõõtmine vajalik ja miks ei kasutata selleks väikelaevaregistris juba olemasolevat teavet.
Ei ole ühesugused
Veeteede ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Andres Kõnd ütles Saarte Häälele, et kalalaev saab vastavalt rahvusvahelistele reeglitele olla kalalaevade registris ainult juhul, kui selle omanikul on ette näidata mõõtekiri. “Seal ei ole vahet, kas see on Kasse paat või 15-meetrine alus – mõõdukirja aluseks on mahutavuse arvutus, mis tehakse mõõtude põhjal,” selgitas Kõnd, kelle sõnul on Kasse paate kalalaevaregistris kümneid, kui mitte sadu. Enamik paadiomanikke aktsepteerib nõudeid, kuid aeg-ajalt leidub Kõnnu sõnul ka mõni selline kodanik, kes esimese hooga ei aktsepteeri kehtivaid reegleid. “Euroopa Liidu määrus näeb nii ette ja EL-i määrused on otsekohalduvad – kui reeglid ei meeldi, siis ei pea inimene kutselise kalapüügiga tegelema,” lisas Kõnd.
Kõnnu sõnul ei ole kõik Kasse paadid sugugi ühesugused, sest juhtub sedagi, et paat ehitatakse natuke ümber. Seejuures peab veeteede amet vajalikuks arvestada tõsiasjaga, et mahutavuse arvutuses kasutatavad andmed (mõõdud) võivad, aga ei pea kattuma riiklikus registris olevate andmetega, kuna vastavalt kehtivatele reeglitele mõõdetakse mahutavuse arvutuses kasutatavad mõõdud ühe sentimeetri täpsusega. Lisaks tasub mainida, et näiteks mahutavuse arvutuseks vajalikku teoreetilist parda kõrgust ei kajasta riiklik register mingil moel. Kui laeva omanik soovib mõõtekirja, siis veeteede amet väljastab selle ainult kehtivate reeglite järgi.
Mõõtke ülevaatusel
Küll aga võiks Andres Kõnnu sõnul arutada selle üle, kas Kasse paadi sugustele paatidele kalalaeva staatuse omistamine on asjakohane.
Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome tõi kirjas riigikontrollile välja pika nimistiku EL-i õigusaktidest, millel paatide ümbermõõtmise nõue põhineb. Soome pakub välja ka ühe lahenduse, kuidas vähendada kalalaeva omanike raha- ja ka ajakulu, mis mõõtekirja taotlemisega kaasneb. Selleks võiks kogumahutavuse arvutuse teha tehnilise ülevaatuse käigus ja kanda kogumahutavuse väärtuse tehnilise ülevaatuse aktile ning selle alusel liiklusregistrisse.
Soome lisas, et maaeluministeerium on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, veeteede ameti ja liiklusregistriga nii alla 12-meetrise kogupikkusega laeva kogumahutavuse liiklusregistri registreerimistunnistusele märkimist kui ka arvutamise küsimust arutanud ning loodab leida kõiki osapooli rahuldava lahenduse.
Kasse Paatide juhataja ja tootja Fred Keert märkis, et teda häirib pisut asjaolu, et inimene, kes on ostnud Kasse paadi ja tahab seda kasutada mingiks lisatoiminguks, nagu päästetegevus või kutseline kalapüük, peab hakkama nõuete täitmiseks bürokraatiamasinas ringi jooksma. Keerti sõnul on nende ettevõte taotlenud litsentsi, et kõik kalalaevaregistrisse kandmisega kaasas käivad mõõtmised kliendi jaoks ise ära teha. Paraku pole ettevõte litsentsi saanud. Üle 2200 Kasse paadi tootnud Keert lisas, et paatide ülemõõtmisel pole mitte mingisugust mõtet, sest need on identsed.
Ka õiguskantsleril ei ole vaatamata ministeeriumi pikale selgitusele veel selgust majas. Esmaspäeval saatis õiguskantsleri nõunik Evelin Lopman maaeluministeeriumile kirja, kus tundis huvi, miks ei piisa ühe mudeli järgi valmistatud paadi mahutavuse hindamiseks paadi tootja antud dokumendist, milles on paadi mõõdud kirjas?
Need seadused on üldse ajuvabaks tehtud. Igasugune raha, mis inimesel on, tahetakse ära võtta. Kui on ümber tehtud paat, siis seda ka näeb. Ühe firma toodang, mõõdud teada, milleks mõõta üle?
Ja kui on nina cm pikem või lühem, mis nüüd saab siis nii hullu olla?
Värvikiht läks paksemalt peale.
Sõudepaat, kalalaevaks nimetada on ka ajuvaba reegel. Teine teeb sellega lõbusõitu lossikraavis, teine mee käib sellega spinningut loopimas ja kolmas merel kutselisena muid toiminguid tegemas. Paat on ja jääb ikka samal ajal samasuguseks. Suur paat algab alates 7 m, mis on juba silmaga näha, mis võiks nimetada väikelaevaks.
Tüüpiline! Ehk kui Brüsselist öeldakse, siis tuleb tegutseda. Kinnisilmi, sest meie eest on juba kõik ära mõeldud ja otsustatud. Eestis oldaks valmis sooja s*tta ka sööma, kui eurodirektiiv seda ette peaks nägema.
Lollus kuubis – aga eks on ju kunagi nii kokku lepitud et omad mehed erafirmas papi kätte saaks. Kui nüüd edasi mõelda siis mis seal lõpuks nendel erinevate mõõtetulemustega Kassedega peale hakatakse – nagunii kui papp makstud sobib registrisse.
Kas see register kusagil nähtav kah on, huvitav oleks vaadata kui erinevaid mõõtetulemusi siis samasuguse paadi kohta kokku on joonistatud?
Võrrelge korra selle mõõtmisi teostava erafirma ja veeteede ameti töötajate nimesid, peaks igaühele selgeks saama, kuhu koer maetud…
Jah ega keegi mõõdagi ega kohale tulegi Lihtsalt makske mitusada euri teatavale firmale ja saad vastava tunnistuse Küsib vaid mis paat sul on ja pistab tunnistuse posti.Küsige kalandusest infi kui ei usu
Ja ega seda GT d ka saa- maksa selle eest ka veel et üldse kalaleva registri GT saad nagu ajaloolise püügiõigusega sarnaselt. Säädus ei luba kutselistel oma võrke nõudma minna naabrimehe paadiga või oma teise paadiga mis kalaleva registris pole ja lisaks püügiloaga seotud pole Varsti hakatakse kummipükse kah registrisse kandma ja selle eest raha nõudma
Kaval äri kellelegi lihtsalt paberil raha teenida