Siseminister Andres Anveldi arvates tuleb siseturvalisuse tagamiseks taastada kogukonnapolitsei ning tulevikus peaks igal omavalitsusel olema vähemalt üks piirkonnapolitseinik, suuremas kohas mitu. Ministri sõnul tähendab see poolesaja piirkonnakonstaabli ametikoha loomist.
Anvelt leiab, et ka munitsipaalpolitsei peaks võimu juurde saama. “Kui keegi tahab oma piirkonnas turvalisuse kvaliteeti ja turvatunnet tõsta ja panna sinna lisaressurssi, siis olgu neil see võimalus, praegu seda pole,” ütles minister intervjuus Postimehele.
Kuidas suhtuvad ministri ideedesse inimesed siinpool Suurt väina?
Rando Rahnik, MTÜ Vabatahtlik Tuletõrje Selts Pihtla Pritsumehed juhatuse liige, Pihtla vallavolinik:
Seda oli arvata, kui Anvelt ministriks sai, et ta hakkab rohkem politseid toetama. Mina leian, et meie vallas on rahulik ja turvaline elu. Praegune piirkonnapolitseinik Peegel on tubli mees, teda on iga nädal liikumas näha. Vabatahtlikke politseinikke on praegu samuti piisavalt – ka meie vallas on mõned. Ka pritsumehed on kursis sellega, mis ümberringi toimub, ja vajadusel valmis pättusi ära hoidma. Kogukonna värk ju. Ma küll ei leia, et meil oleks veel mingeid kogukonnapolitseinikke tarvis.
Heimar Põld, Mustjala valla Võhma küla elanik, vallavolinik:
Meie oma kandi turvalisuse koha pealt kurta ei saa. Vargustest pole kuulda olnud. Mustlased siin mingi aeg sõitsid ringi, aga praegu on rahu ja vaikus.
Praegu on valla peale ainult üks abipolitseinik. Ma ei usu, et sellest siiski piisab. Ta tegeleb rohkem noortega, Mustjala vallakeskuses. Selge on see, et kogukonnapolitseid oleks vaja – siis oleks, kelle poole pöörduda, kui tarvis. Neid aktiivseid inimesi, kes võiksid selleks hakata, leiduks meie kogukonnas kindlasti. Kõige aktiivsemad on meil jahimehed – kui salaküttimise kohta kaebus tuleb, siis jahimehed on küll väljas olnud. Kaitseliidu mehi on meil ka. Kui üle Saaremaa kedagi taga otsitakse, käivad nemad ka otsimas.
Rein Saksakulm, Muhu valla Ridasi külavanem:
Kui ikka siin mere taga elad, paistavad asjad hoopis teistmoodi kui Tallinna lähedal või Ida-Virumaal. Siin pole ju sellist kuritegevust, mis nõuab, et keegi käib kogu aeg kumminuiaga ringi. Pole sellist ohuallikat, mida kartma peab. Ma ei leia, et seda kogukonnapolitseid nii hädasti tarvis olek
Samas – ehkki meil pole sellist kuritegevust, kui võib-olla kuskil mujal, on piirkonnapolitseinike ülesanded praegu vägagi kummaliselt jaotatud. Kogu selle suure ala peale siit Pihtlani välja on ainult üks inimene!
Enne tegutses meie piirkonnakonstaabel Orissaares ja Muhus. Nüüd on tema piirkond aga pool Saaremaad – kas need mastaabid pole liiga suured?
Olen aru saanud, et piirkonnakonstaabel ei pea isegi kuriteo korral kohale minema, et selle jaoks on patrull. Politseipatrulli näeb Muhus liikumas aga suhteliselt harva mujal kui Kuivastu maantee ääres. Isegi Liival näen patrulli ehk kuus korra.
Eks asi ole ikka rahas. Politseinikke on nii palju koondatud, vähesed inimesed on tööga üle kuhjatud ning peavad kõigega toime tulema. Kui siin Muhus toimub öösel mingi intsident, siis patrull tuleb põhimõtteliselt Kuressaarest. See, et ta peab enne 70 kilomeetrit maha sõitma, kui siia jõuab, on pehmelt öeldes kummaline.
Valdade ühinemisega sätitakse asju kindlasti ringi. Kes seda täpselt öelda oskab, mis edaspidi saab.
Minu arvates neid kogukonnapolitseinikke tarvis ei ole. Piisaks sellest, kui asjad oleksid nii nagu enne – Muhu ja Orissaare peale oma politseinik. Küll meil ka neid vabatahtlikke korravalvureid leiduks, näiteks kaitseliitlaste seas.
Miks minu tõest kriitikat sisaldanud hommikune kommentaar kustutati? Iga inimene annab ju endale aru, et kui ta midagi kirja paneb, siis peab ta vajadusel kirjutatu eest ka vastutama. Kas meil on siis osa inimesi teistest võrdsemad? Nõnda need noored kaagid jäävdki vanureid terroriseerima, kui kodust suisa toetust saavad taoliseks tegevuseks.
Ei toeta kogukonna politei ideed. Tuleb tunne, et kogukonna kogul on konstaabel kes jälgib mida keegi ja kuidas ütleb.
Meil on olemas politsei. Tänane seis kus hr. Peegel on poole Saaremaa jaoks on väga nadi. Peale selle on nii Peegel kui paljud teised tema kollegid mentaliteediga, et teeks kuidagi nii, et midagi tegema ei peaks.
Anvelt, tule mõistusele! Ära taha teha kogu Eestile lisa MUPOlasi. Meil on struktuur nimega POLITSEI.
Kahjuks on selle postimehe usutlusega üks suur soga kokku keedetud ja raske on üldse aru saada, millest värske siseminister Anders Anvert räägib.
Kõigepealt see mõiste kogukonnapolitsei — mis asi see veel on? Kogukonnapolitsei tegelikult on “militia”. Eesti kogukonnapolitsei oli Omakaitse aastatel 1941…1944, kogukonnapolitsei funktsioone täitis teatud määral ka 1990 loodud Kodukaitse, mis likvideeriti Kaitseliiduga liitmise teel sajandivahetuse paiku.
Lähtudes kogu Postimehe usutluses “Exceli tabelis maha tõmbamise aeg on läbi” (tasuta sotside lehel http://www.sotsdem.ee/anvelt-exceli-tabelis-maha-tombamise-aeg-on-labi/ ) toodut, ei räägi Anvelt mitte
kogukonnapolitsei taastamisest, vaid piirkondliku politseitöö tagasi kujundamiseks kogukonnakeskseks politseitööks!ehk nagu usutluses kirjas:
“…-Mis täpsemalt?
Peame naasma turvahälli juurde, eelmise sajandi lõpus Eesti politsei usaldusväärsuse tõusu aluse juurde. See oli tugeva kogukonnakeskse piirkonnapolitsei loomine. Sellesse ametisse investeeriti palju, kuid vahepealsete kärbete käigus muutus see patrulli asenduseks, hommikust õhtuni juhtumite menetlejaks. Me tahame seda muuta.
-Kuidas?
Kogukonnapolitsei taastamine tähendab poolesaja piirkonnakonstaabli ametikoha loomist.
…”
Aga ikkagi, millest siis jutt on???
Selleks tulebki vaadata, kuhu Politsei praeguseks hetkeks on jõudnud. Veel sajandivahetusel käis kohalik Saare politseiprefekt perioodiliselt maavalitsuses, kus maavanema laua taga istusid ka vallavanemad, ärakuulamas, mis on Politsei proriteedid Saare Maakonnas. Tänasel päeval käib kohalik Lääne prefekti alluv aegajalt edasirääkimas, mis on Politsei prioriteedid — hetkel on asi pelgalt piirkondlik aga mitte kogukondlik.
Kogukonnakeskne politseitöö tähendabki nüüd seda, et Politsei, kui ameti, poliitiline juhtimine toimub riiklikul tasandil aga konkreetne tegevus plaanitakse taas kohalikul tasandil, ehk usutlusest:
-Politsei enam ei kärbi, vaid hakkab hoopis suurenema?
Jah, me liigume praegu teises suunas. See tähendab, et haldusreformil on tagajärjed ka politseile. Et tulevikus oleks igal omavalitsusel vähemalt, ma rõhutan – vähemalt, üks piirkonnapolitseinik. Praegu on neid üks isegi kolme-nelja omavalitsuse peale. Üks oleks minimaalne, suuremas kohas juba mitu…
Haldusreform annab nüüd võimaluse taas rahvale läheneda, sest üks konstaabel mitme omavalitsuse peale ei võimalda sel konstaablil ressursse vastavalt omavalitsustes püstitatud probleemidele kuidagi normaalselt jagada ega isegi järjestda ning maakonnamastaap on ju nüüdseks täielikult kadunud — Rahandusministeeriumi ametniku kt (praegune “maavanem”) ei esinda ju tegelikult mitte kedagi, kohalikke kogukondi ammugi mitte ja SOL tegeleb ka vaid munade sügamisega ning läheb ka varsti laiali.
Ja ¿ kogu asja juures on ikka see sama:
-Praeguse palgaga ei leia politsei või pääste ukse taga inimesi tunglemas.
Jah, koalitsioonileppes pole nende inimeste palgatõusu kirjas, kuid on selge, et kui saame muud investeeringud peale, on minu ülesanne ministrina järgmistel läbirääkimistel palgaraha välja võidelda. Palkade kasv on kindlasti minu kui ministri üks prioriteete.
Kogukonnapolitsei on lihtsalt mõiste väärkasutus kogu selle jutu juures — endiselt Politseikolledži direktorilt ja Sisekaitsekadeemia lektorilt ei oleks sellist lapsust küll osanud oodata.
PS. Lühemalt.
Kommentaari kirjutasin seetõttu, et ei Saarte Hääle ajakirjanik ega ükski kolmest intervjueeritavast pole “siseministri ideest” õigesti aru saanud, kuna Andres Anvelt kastas täiesti valet mõistet —
kogukonnapolitsei“– oma piirkondliku politseitöö tagasi muutmiseks kogukonnakeskseks politseitööks idee kirjeldamisel.st. üks “saaremaa vald” ja üks politseinik.
just! Siin see iva ongi!