60 aastat Rohu tänaval

SÜNNIPÄEVALAPS: 60 aastat üksteise toetamist ja kasvamisrõõmu. Rohu lasteaia kasvandikud koos õpetajatega rõõmsalt lasteaia sünnipäeva tähistamas. Alumises reas Kummeli rühma lapsed (vasakult) Maria Aulik, Vanessa Vahter, Oliver Jaaska, Kiira Medri, Liisa Kongas, Mariia Ostapchuk, Reiko Kaubi, Thor-Ramses Aavik, Erik Pääsukene. Teises reas: liikumisõpetaja Piret Ruttu, Johanna Teder, Marten Varik, Aleksander Medri, Robin Raun, Kaur Kask, Rosanna Mänd. Tagareas õppealajuhataja Helle Tiitsaar ja õpetaja Arde Rassel.
MAANUS MASING

“Rohu tänava uue lasteaia aknad lõid hommikul juba varakult särama.” Nende sõnadega algab juba 60 aastat pisikesi saarlasi kasvatanud lasteaia ajalugu.

Aastakümneid laste kasvatamisega tegelenud pedagoogid on järjest kohandunud erinevate olukordadega, käies kaasas kõigi muutustega, mis ka väikestel kasvandikel peegelduvad.

Kuidas kõik kord alguse sai

1956. aasta 22. detsembri “Kommunismi ehitaja” kirjutas uue lasteaia avamisest. Tol ajal veel Kingissepa linna II lasteaia nime kandev asutus paiknes väikeses majas ja alustas vaid ühe 25-lapselise rühmaga.

Teine rühm lisandus koos uue majaga 1962. aastal ja sõimerühm liitus 1964. aastal. Väikeste saarlaste pealekasv sundis ajaga kaasas käima ning 1973. aastal oli Kingissepa linna suurimas lasteaias 16 rühma ja 400 last.

Aegade jooksul on rühmade arv vähenenud ja siis jälle suurenenud. Aastal 2007 renoveeriti lasteaia suur maja ning praegu on lasteaia kahes majas kokku 10 rühma, millest kolm on sõimerühmad, neli aiarühmad ja kolm tasandusrühma.

Lasteaias käib kokku 173 last ja põnnide heaolu eest vastutab 45-liikmeline personal. Praeguse nime Kuressaare Rohu lasteaed sai asutus 1. septembril 2010.

Igas rühmas töötab lastega kaks õpetajat ja õpetaja abi, tasandusrühmades veel lisaks kolm logopeedi. Õpetajad, kes on oma igapäevatöö sidunud laste arendamise ja kasvatamisega ning teinud seda juba aastakümneid, räägivad, et aastate lõikes on lastes ja vanemate suhtumises muutusi märgata.

Õpetajad märkisid, et tänapäeval on lapsed palju avatumad ja julgemad, nende silmaring ulatub ka piiride taha ning seda kõige otsesemas mõttes. “Neid lapsi, keda nüüd reisidele kaasa võetakse, on ikka päris palju. Mõned on juba mööda maailma ringi reisinud ning nad teavad maailmast palju rohkem,” nentis õpetaja Mai Umal.

Üks tõsiasi, millega pea kõik kasvatajad üksmeelselt nõustusid, on aga hoopis see, et infomaailma virvarris on väikestel inimestel järjest raskem oma tähelepanu keskendada ja tegutsemine muutub pealiskaudsemaks.

“See on paratamatus, sest tehnika areng on tõepoolest toonud kaasa olukorra, kus lastele on kättesaadavad igasugused ekraanid, kust järjest infot peale tuleb. Vanematel on tihti kiire ja laps võibki pahatihti jääda nagu paigale naelutatult ekraani vaatama selle asemel, et näiteks välja jooksma ja mängima minna,” rääkis õppealajuhataja ja õpetajate esindaja Helle Tiitsaar.

Ta lisas, et kasvatajad, kes tööpäevadel veedavad lastega päevast lõviosa, näevad neid detaile vahel isegi täpsemini kui vanemad ise. “Igal muutusel on omad head ja vead, positiivne on jällegi see, et võimalused on palju laiemad, kui kunagi olid, lapsed on maailmale rohkem avatud,” lisas ta.

Selleks, et väikest inimest võimalikult mitmekülgselt arendada, toetatakse õppetegevust muusikategevuse ja liikumistundidega. Viimaseid viib läbi õpetaja Piret Ruttu, kes märkis, et tänapäeva laste puhul jääb silma, et nende koordinatsioonivõime on kehvavõitu.

“Varem veedeti rohkem aega õues palli ja keksu mängides, praegu on aeg nii palju muutunud, et enam ei teatagi hästi, kuidas neid asju kasutada. Muidugi meeldib lastele igasugune liikumine, see on nende loomuses ning samuti on erinevad laste võimed. Meie tegevus on ikkagi meelelahutuse ja arengu eesmärgil, kedagi me eksamit tegema ei pane,” lausus ta muiates.

Tehnika areng võttis vanematelt näo

Aastakümneid laste kõne arenguga tegelenud logopeed Aino Hiiuväin nentis, et kolmene laps on ikka kolmene – inimene muutub ajaga väga vähe, küll aga muutub ümbruskond. “Väikesele inimesele tuleb praegu infot iga meeleorgani kaudu ning alalhoiuinstinkt ei võimalda kõigesse korraga süveneda,” märkis ta.

Nüüd tuleb kõigepealt vähemasti pool aastat lapsega tegeleda selleks, et panna teda tähele panema ja kuulama, alles siis hakkab tulema tagasisidet. “Logopeedi töö algab alles siis, kui lapse tähelepanu on saavutatud – laps ei ole selles süüdi. Meie lihtsalt õpetame teda kuulama, jälgima, keskenduma. Teinekord on see puuduv lüli kõne arendamisel – piisab vaid vähesest tähelepanust, et aru saada, kuidas mingi häälik toimib.”

Tähelepanuväärne muutus saabus inimeste ellu televisiooni võidukäiguga, kuid hullem tuli arvutite saabudes. Lapse jaoks ei olnud vanemal enam nägu. “Seda on rääkinud psühholoogid, kes panid tähele, et laste joonistustel figureerisid pelgalt siluetid ja nägu ei osatud joonistada, sest põhipilt oli lapsel kujunenud oma ema või isa selja tagant nähes,” märkis logopeed.

Lasteaiapersonal on läbi aastate säilinud positiivsuse ja sära silmis, mida nad ise peavad laste hea energia mõjuks. Selleks, et vormida eluks valmis inimesi, kes oskaksid maailmas toime tulla, annavad nad iga päev oma panuse. Koostöös lapsevanematega valmistatakse mängude ja õige suunamise abil ette noori tublisid inimesi, lohutades neid pärast iga kukkumist ja jagades iga nende rõõmukildu.

ROHU LASTEAED

• Lasteaias õpib 173 last.
• Põnnide heaolu eest vastutab 45-liikmeline personal.
• 2007. aastal renoveeriti lasteaia suur maja.
• Lasteaia kahes majas on kokku 10 rühma, neist kolm sõimerühmad, neli aiarühmad ja kolm tasandusrühma.
• Praeguse Kuressaare Rohu lasteaia nime sai asutus 1. septembril 2010. aastal.
•