JUHTKIRI: Kaakide terror

Kuressaaret peetakse turvaliseks linnaks, kus võib ka õhtusel ajal üsna julgelt ringi liikuda. Öeldakse, et erandid kinnitavat reeglit. Kuressaare turvalisuse meepotis on tõrvatilgaks möödujate kallal jõhkrutsev teismeliste kamp.

Pole just meeldiv pahaaimamatult jalutades lume- ja jääkuulide märklauaks sattuda. Või saada kaela sõimu-, roppuste ja ähvarduste valing. Lapsed ei pruugi nii kergelt pääseda, kui kaagid parasjagu poksikotte vajavad.

Kellegi lapsed on ka need, paljude poolt pättideks peetavad noored. Tahtmatult tekib küsimus, milline on nende laste kodu ja mis on nende kasvatamises viltu läinud.

Leidub vanemaid, kes väidavad end pooldavat vabakasvatust. Pigem siiski kasvatamatust – ei viitsita oma järglastega piisavalt tegelda ja piire paika panna, mida tohib ja mida mitte.

Vägisi meenub – ilmselt tõsielust võetud – anekdoot noormehest, kes bussiistmel poriste saabastega trampiva jõnglase mammakesele näritud nätsu pähe surus, teatades: “Mul on ka vabakasvatus!”

Print Friendly, PDF & Email